Vallakunstniku lõuendiks on linna tänavad ja väljakud, pargid ja hooned

100 Views
Kalev Prits

18 aastat, ehk siis 2003. aastast teenib linnakunstnik Kalev Prits oma kodulinna. Siin pole mingit vahet, kas ametinimetus on linna- või vallakunstnik, töö sisu on aastatega täpselt paika pandud. Sellel pikal ajal olid küll lühiajalised pausid, kuid kunstnik jääb kunstnikuks ka siis, kui ta pole ametlikult kusagil ametis.

Igas omavalitsuses on kunstnikule pandud omad konkreetsed tööülesanded. Kusagil suuremas linnas on linnakunstniku ülesanne tellida kunsti firmadelt kõike, mis linnale just selles valdkonnas vajalik on. Mõnes teises omavalitsuses piirdub vallakunstniku töö diplomite-tänukirjade kujundamisega. Leiame sellised kohti, kus hoonete fassaadide renoveerimise ja värvipasside väljastamise kureerib vallakunstnik. Jõhvi suuruses linnas peab vallakunstnik olema pädev väga paljudes küsimustes.  Nagu Kalev Prits värvikalt ütleb: „Tegema peab kõike!” Kunstnikult oodatakse nägemust linnamööblist, parkide haljastuse kujundamisel, reklaammeenete väljatöötamisel. Just vallakunstnik teeb tihedat koostööd Muinsuskaitse ametiga. Esimeseks ja tähtsamaks koostööpartneriks ja mõttekaaslaseks on vallakunstnikule tema kolleeg vallavalitsusest – vallaarhitekt.

Kalev Prits loeb ennast pigem klassikalise suunaga kunstnikuks. Tema kunstimaailma on kujundanud Tartu Kunstikooli pedagoogid, kellest paljud on saanud ennesõjaaegse hariduse Pariisis. Tänulik on Kalev Prits ka Jõhvi kunstikoolile, kust said alguse tema kunstiõpingud. Kalevile omase huumoriga tuletab ta meelde, et tema esimesel maalil oli kujutatud Jõhvi kirik. See maal sai määravaks Jõhvi kunstikooli sisseastumisel. Kalevi jaoks ei ole kunagi olnud suureks küsimuseks – mis ametid õppida? Läheb palju aastaid mööda ja juba Jõhvi linnakunstnikuna kujundab Kalev Prits õigeusukiriku aia.

Praegu on vallakunstniku töölaual, uue kesklinna laste mänguväljaku kujundamine. Siin tuleb kasuks linnakujundamise pikaajaline kogemus ja ka ligi 8. aastane töökogemus ehituses.

Kalev Prits on kindlal veendumusel, et iga linn või asula on üks tervik. Igal linnal on oma muster. Just nii on võimalik luua elamiskõlblik ja kunstiliselt kujundatud elukeskkond. Näiteks Rakvere või Paides on selgelt tunda linna tervikut. Jõhvi areng linnana oli veidi teistsugune. Põhjuseks on olnud sõda, N. Liidu muutlikud ehitusstiilid. Siit saime linnapildi, kus näeme väga erinevaid fassaade, varjualuseid ja välisuksi. Teha tuleb veel palju tööd enne, kui saame rääkida Jõhvist kui terviklikust linnast. Samas rõõmustab Kalevit, kui kuuleb Jõhvi elust kaua eemal olnud inimestelt, et linn on kindlalt paremuse poole muutunud. Märgatakse, et linn areneb nii vertikaalselt, kui ka horisontaalselt. Sellist professionaalset väljendit kasutavad linna- (valla)kunstnikud.

Üheks vallakunstniku tööülesandeks on linnamööbli kujundamine. Vaevalt oleme sügavalt mõelnud, kes on linna pargipingi, valgusposti või prügiurni kujundaja? Selle töö teeb ei keegi muu, kui vallakunstnik. Kalev Prits võib uhkusega nimetada, et tema kujundatud linnamööbli leiab Tallinnas, Narvas ja Paides. Loomulikult ka Jõhvis. Mõned aastad tagasi kuulus ta Kohtla-Järvel linna kujundamise töögrupi.

Professionaalse haridusega ja suure praktikaga kunstnik Kalev Prits muigab, kui kuuleb või kohtub nende inimestega, kes lihtsameelselt nimetavad ennast samuti kunstnikeks. Piisab vähesest arvutioskusest ja juba on kunstnik valmis. Sama on ka fotograafidega – oskab teha pilte mobiiltelefoniga ja juba mõtleb ennast fotograafiks. Veel võib kohata analoogseid ilminguid kirjanduses, eriti aga ajakirjanduses. Kalev Prits tuletab meelde ütlust, et enne sõda, esimese Vabariigi ajal räägiti nii – Eestis on kõige rohkem juriste ja … kunstnike. Paistab, et samad ajad on nüüd tagasi.

Kalev Prits ootab huviga, millise otsuse võtavad vastu Jõhvi vallajuhid, seoses uue võimaliku logoga. 2010. aastal töötas välja just Kalev Prits reklaamlogo, kus peamiseks motiiviks oli linna siluett. Kalev Prits on kindlal arvamusel, et linna või valla logo on sügavalt heraldika küsimus. Kuid peale ühiselt mõistetud sümbolite ühendamist logole või vapile peab tegema suure töö, et logo kinnistuks ja seda hakatakse laialt kasutama. Linna meenetel kasutatud logo peab olema ajatu. Läheb palju aega enne, kui logo nö „töötab ennast sisse”.

Veel sooviks, Jõhvi vallakunstnik, Kalev Prits arendada linnas suur graffiti kunstisuunda. Siin toob ta näitena Rakvere kesklinnas asuva maakondliku raamatukogu neljakorruselise seina, kus tänavakunstifestivali Stencibility 2015 raames valmis Soome kunstniku Jukka Hakaneni seinamaaling. Veel üks näide Narvast. Siin 2018. aastal SprayPrinter lõi koostöös Tartu Uue Teatriga Narva Rahvaste Maja välisseinale hiiglasliku Jaak Joala portree.

Kalev Prits avab ka mõned professionaalsed saladused. Kunstnik näeb oma teost veel enne seda, kui lõuendi ette astub. Edasi on juba aja küsimus, millal meie valmis teost näeme.

Vesteldes Kaleviga ei saa mainimata jätta tema suurt šaržide joonistamise kirge. Kindlasti mäletavad Jõhvi inimesed tema suurnäitust 2018. aastal Jõhvi Keskraamatukogus, kus oli väljas 100 tööd. Pole saladus, et kohalikud ja ka kaugemad prominendid loevad suureks auks, kui nende šarž portree valmib Kalev Pritsu pliiatsi alt. Kunstnik arvab, et vaimuka ja kunstiliselt esteetilise šarži valmimise taga on eelkõige hea inimese tundmine, kellest valmib šarž portree. Selle puudust aga Kalevil ei ole, ta tunneb kogukonna inimesi ja ka meie teame-tunneme, kes on Kalev Prits. Kindlasti soovib enamus Jõhvi inimesi, et kodulinna kujundus oleks pigem klassikaline ja samas kaasaegne. Jäägu šarž stiilis linnapilt karikaturistide piltidele.

Jana Kuiv