Jõhvi valla aukodaniku statuudis, mis sai kinnitatud 2006. aastal, ei ole kirjas, et nimetus omistatakse iga aasta. Statuudi §5 on aga märgitud, et aukodaniku nimetus omistatakse seoses Eesti Vabariigi iseseisvuspäevaga ja Jõhvi valla moodustamise aastapäevaga. Need daatumid on aga iga-aastased, oleks loogiline, et vald saab uue aukodaniku kord aastas.

Kui uudistada Jõhvi aukodanike väärikat nimistut, siis näeme, et aastatel 2017, 2019 ja 2020 aunimetus jäi määramata. Põhjusi on siin mitmeid – kord ei saanud esitatud kandidaat volikogu enamuse toetust, kord valitses meie üle pandeemi kriis. Näiteks 2017. aastal kandidaat – ärimees Vjatšeslav Šlõk ei saanud selleks vajaliku hulga hääli. Statuudi § 2 ütleb, et aukodaniku nimetus omistatakse vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. Kuid esildise aukodaniku nimetuse omistamise kohta võivad esitada kõik füüsilised ja juriidilised isikud, sealhulgas vallavolikogu liikmed, komisjonid, eestseisus ja vallavalitsus. Esildis esitatakse vallavolikogule vähemalt kaks kalendrikuud enne aukodaniku austamise soovitavat päeva. Erandkorras võib esildise esitamise tähtaeg olla ka lühem.

Jõhvi vallavalitsus teatab, et kuni 10. veebruarini 2021 saab vallavalitsusele esitada kandidaate valla aukodaniku tiitlile. Ettepanekut tuleb põhjendada, sealhulgas kirjeldada, millega kandidaat Jõhvi elu edendamisel silma on paistnud. Kindlasti tuleb esildises ära märkida ka esitaja andmed, aukodaniku kandidaadi ees- ja perekonnanimi, sünnipäev, – kuu ja -aasta, elukutse või amet, töö- või teenistuskoht. Oma ettepanekud saata volikogu kantseleisse postiga aadressil Kooli 2, Jõhvi või e-mailile maire.lumiste@johvi.ee.

Aukodaniku tiitel antakse üle Eesti Vabariigi 103. aastapäevale pühendatud kontsertaktusel 22. veebruaril Jõhvi kontserdimajas.

Siinkohal on ilus meelde tuletada, kes on varasematel aastatel saanud kõrge Jõhvi tunnustuse.

1998 – Jõhvi elu esimese Eesti Vabariigi ajal juhtinud Harald Rooks (08.02.1906 – 24.01.2002)

2002 – Eesti Põlevkivi kauaaegne juht Väino Viilup

2003 – tantsuõpetaja Helju Tori (21.06.1935 – 22.12.2014)

2004 – muusikapedagoog Endla Jaanus (07.08.1929 – 05.02.2015) 

2007 – rahvusvähemuste liikumise edendaja ja kunstipedagoog Margarita Ostroumova

2008 – kauaaegne sotsiaaltöötaja Gale Popova 

2008 – ajaloouurija Lembit Kiisma (postuumselt, 06.09.1929 – 18.04.2004)

2009 – teatrimees Eugen Vaher

2010 – kauaaegne volikogu liige Viktor Nikolai (28.01.1934 – 02.05.2019)

2011 – endine volikogu liige ning poksija Priidik Kippar

2012 – Jõhvi Mihkli koguduse õpetaja Peeter Kaldur

2013 – kauaaegne Jõhvi linnapea Aavo Keerme (02.06.1948 – 23.12.2015) 

2013 – teeneline kaevur ja aktiivne ühiskonnategelane Endel Paap

2015 – Jõhvi linna ja valla väljapaistev omavalitsustegelane Vallo Reimaa

2016 – Jõhvi hariduselu edandaja ja kultuuritöö eestvedaja Sirje Koitmets

2018 – mitmekülgne kultuuritegelane, huvijuht, pedagoog ja tantsujuht Voldemar Berelkovski

Huvitav on meenutada ka neid Jõhvi elus tuntuid inimesi, keda erinevatel aastatel on esitatud väärikale aunimetusele. Kandidaatide seas olid patriarh Aleksius II (Aleksei Ridiger), kelle esimene teenistuskoht vaimulikuna oli Jõhvi õigeusu koguduses. Aukodaniku tiitli kandidaatide seas olid ka kohaliku jalgpalliklubi “Phoenix” juht ja treener Sergei Ivanov, Riigikogu endine liige Kaarel Pürg ning Jõhvi juurtega skulptor Aivar Simson. Viimast tunneme mitme kunstniku nime järgi – Seaküla Simson, Simson Seakülast ja Simson von Seakyl. Kaitseliidu Alutaguse malev on esitanud kandidaadiks Ülo Jõgisoo ning Jõhvi Vene Põhikool esitas esildise, kus pakkus aukodaniku tiitli määrata pedagoog-veteranile Inna Plotnikovale.

Kui sellel aastal Jõhvi vallavolikogul õnnestub valida kodukohale uus aukodanik, siis võib loota, et jätkub kena tava korraldada jaanuari teisel nädalal, traditsiooniline uusaasta vastuvõtt Jõhvi aukodanikele ja Jõhvi Raemedali kavaleridele.

Jana Kuiv