Jõhvi volikogu silub eelarve projekti

506 Views
Jõhvi

Neljapäeval, 4 veebruaril toimunud Jõhvi Vallavoliogu istungil toimus valla 2021. aasta eelarve arutamine. Tegelikullt soovis volikogu juba eelmisel kokkusaamisel eelarve kinnitada, kuid tekis vajadus eelarve projekti muuta. Veel selles kuus peavad volikogu liikmed eelave kinnitama. Ka need tähtajad on kohaliku omavalitsuse seadusega kinglaks määratud.

2021. valla eelarve projekti juurde kuulub ka mahukas seletuskiri, kus numbrites ja tabelites võib välja lugeda, millised on omavalitsuse tuluallikad ja mis on tavaliselt eriti huvitav teada, millised rahalised eraldused on kavandatud 2021. aastaks.

Seletuskirja sissejuhatavas osas loeme, et Jõhvi valla 2021. aasta eelarve koostamisel on võetud aluseks valla põhimäärus, mille uuendatud redaktsioon hakkas kehtima 17. septembril 2015. aastal ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus (KOFS). Samuti on valla eelarve koostamise aluseks Jõhvi valla arengukava 2021 -2025 koos eelarvestrateegiaga aastateks 2021-2024.

2021. aasta eelarve kogumahuks on planeeritud 25497100 eurot. 2020. aasta esialgne kinnitatud eelarve kogumaht moodustas 22056470 eurot. Võrreldes 2020. aasta esialgse eelarvega suureneb eelarve maht 15,6% ehk 3440,6 tuhat eurot. Sõltuvalt eriolukorrast vähenes 2020. aastal maksutulude baas ning see mõjutab ka 2021. aasta põhitegevuse tulude eelarvet. Kui 2020. aasta üksikisiku tulumaksu langust aitas leevendada Vabariigi Valitsuse poolt eraldatud stabiliseerimise toetus ja ka töötukassa töötasu hüvitamise meede, siis 2021. aastal on majanduskeskkond endiselt ebakindel. Põhitegevuse kulude maht suureneb vastavalt volikogu poolt vastuvõetud õigusaktidest ja täpsemad selgitused on välja toodud vastavate valdkondade juures. Planeeritud põhivara soetuse maht investeerimistegevuses on võrreldes 2020. aastaga suurenenud. Majanduse elavdamiseks on suurendatud investeeringute mahtu 3,1 miljoni euro võrra, eelarve järgi on 2021. aastal kavas teha investeeringuid 9,79 miljoni euro eest. Investeeringute mahust tulenevalt on suurenenud ka 2021. aasta eelarve maht. 2021. aasta eelarvesse on planeeritud ka laen summas 3,46 miljonit eurot erinevate investeeringute omaosaluse katteks.

Veel saame seletuskirjast teada, et suurimaks tululiigiks põhitegevuse tulude eelarves on maksude osa, sealhulgas tulumaks, mis moodustab põhitegevuse tuludest üle poole ehk 61,4%. Teisel kohal on suuruselt toetuste osa, sealhulgas toetusfond ja tasandusfond, mis moodustab põhitegevuse tuludest 29,8%. Kolmandal kohal on teenuste müügist saadav tulu 8,6%. Muud tulud on valla tulude seisukohast väikese osatähtsusega.

Maamaksu on eelarvesse kavandatud 184000 eurot, 1,2% põhitegevuse tuludest. Maamaks on maa maksustamise hinnast lähtuv maks. Maamaksu tasutakse iga-aastaselt vastava maksumäära alusel maa maksustamise hinnast. Maksumäär kehtestatakse volikogu poolt. 15. novembri 2007 määruse nr 92 kohaselt on maamaksumääraks vallasiseses Jõhvi linnas 2,5% maa maksustamishinnast aastas ning ülejäänud Jõhvi valla haldusterritooriumil 2,0% maa maksustamishinnast aastas.

Eelarve projektist saame teada, et laekumised haridusasutuste majandustegevusest summas 942400 eurot, moodustavad põhitegevuse tuludest 6,2 % ja nende struktuur on järgmine:

– koolieelse lasteasutuse osalustasud,

– koolieelse lasteasutuse toitlustustasud,

– laekumised kohaliku omavalitsuste üksustelt lasteaiakoha eest,

– laekumised kohaliku omavalitsuse üksustelt põhikoolide õpilaskoha eest,

– põhikoolide poolt osutatavad teenused,

– Jõhvi Kunstikooli õppetasud,

 – Jõhvi Muusikakooli õppetasud,

– laekumine kohaliku omavalitsuse üksustelt Jõhvi Kunstikooli õpilaskoha eest,

– laekumine kohaliku omavalitsuse üksustelt Jõhvi Muusikakooli õpilaskoha eest.

Laekumised kultuuri- ja kunstiasutuste majandustegevusest on planeeritud summas 36980 eurot, need moodustavad põhitegevuse tuludest 0,2 % ja nende struktuur on järgmine:

 – Jõhvi Keskraamatukogu tasulised teenused,

– Jõhvi Kultuuri- ja Huvikeskuse tasulised teenused.

Laekumised spordi- ja puhkeasutuste majandustegevusest on planeeritud summas 181000 eurot, mis moodustavad 1,2% põhitegevuse tuludest. Spordi- ja puhkeasutuste omatulude struktuur on järgmine:

– Jõhvi Spordikooli õppetasud,

– laekumine kohalike omavalitsuste üksustelt Jõhvi Spordikooli õpilaskoha eest,

– Jõhvi Spordikooli poolt osutatavad teenused.

Laekumised sotsiaalasutuste majandustegevusest summas 68850 eurot moodustavad põhitegevuse tuludest 0,5%. Toetustena on kavandatud laekumisi valla eelarvesse 4508769 eurot 29,8 % põhitegevuse tulude mahust. Toetuste all on mõeldud toetusi tegevuskuludeks ning summad, mis tulevad läbi toetusfondi ja tasandusfondi.

Nüüd mõned näited kuluridadelt. Tegevusvaldkondade lõikes on kõige suuremate kuludega valdkonnaks haridus 51,5% põhitegevuse kulude mahust, teisel kohal on kultuur 16,0% ning kolmandal kohal sotsiaalne kaitse 9,6%.

Mingil määral on kavandatud suurendada vallavalitsuse kulude summat. Vallavalitsuse kulude suurenemine on tingitud Jõhvi Vallavolikogu 23. novembri 2020 otsusest nr 291 „Jõhvi Vallavalitsuse struktuur ja teenistuskohtade koosseis”, mille alusel viiakse vallavalitsuse koosseisu täiendavalt 2,8 kohta. Valitsuse kulud moodustavad põhitegevuse kulude mahust 7,4 %.

Majanduse valdkond kulude eelarvega summas 872 tuhat eurot moodustab põhitegevuse kulude mahust 5,8%. Majanduse halduse kulude suurenemine on tingitud Jõhvi Vallavolikogu 23. novembri 2020 otsusest nr 291 „Jõhvi Vallavalitsuse struktuur ja teenistuskohtade koosseis”, mille alusel viiakse majanduse koosseisu täiendavalt 2,0 kohta. Ühistranspordi eelarve suurenemise aluseks on koostööleping Ida-Viru maakonna bussiliinide liiniveo korraldamiseks ja toetamiseks perioodil 01.01.2021-31.12.2021.

Keskkonnakaitse kulud tervikuna moodustavad 816 tuhat eurot, mis on põhitegevuse kulude eelarvest 5,5%. Keskkonnakaitse valdkonnas on planeeritud kulud looduskaitsealade ja haljasalade hooldamiseks. Elamu- ja kommunaalmajanduse kulud valdkonnas tervikuna moodustavad 301 tuhat eurot, mis on põhitegevuse kulude mahust 2,0%.Vabaaja ja kultuuri kulud moodustavad 2382 tuhat eurot, mis on põhitegevuse kulude mahust 16,0%. Valdkonna omatulud moodustavad 523 tuhat eurot.

Tulevaste kulude ridadel leiame mitmeid vallaelu seisukohalt aktuaalseid projekte:

– Loodus- ja tehnikavaldkonna huvihariduse keskuse rajamine, – Jõhvi linna Narva maantee rekonstrueerimine II etapp,

– Jõhvi Põhikooli rekonstrueerimine,

– Hariduslinnaku multifunktsionaalse etenduste- ja spordiväljaku rajamine,

– Saeveski tänava osaline rekonstrueerimine,

– Kaasiku tänava maaüksuse T1 osaline rekonstrueerimine – tänavavalgustuse rekonstrueerimise jätkamine.

Nimetatud projektide teostamisele saab vald vahendid erinevatelt rahastajatelt.

Väga tähtsad on vallaelu arenguks järgmised mahukad ettevõtmised: ühistranspordikeskuse arendamine, Jõhvi jalgpallistaadioni kompleksi rekonstrueerimine, Jõhvi skatepark-pump tracki-parkuuriväljaku arendamine, uue keskraamatukogu hoone rajamine. Need on pikaajalised projektid, mõned nendest ulatuvad aastasse 2024.

Nüüd mõned selleks aastaks kavandatud ettevõtmised koos kulusummadega.

– Hiietammiku maaüksuse jätkuv korrastamine, omavahendeid kuni 5000 eurot;

– Jõhvi Lasteaiad Sipsiku ja Kalevipoja maja rühmaruumide remont, 170000 eurot;

 – Jõhvi kalmistu heakorrastamine, 110000 eurot;

 – Jõhvi linna kergliiklustunneli rajamine, 149000 eurot;’ – Jõhvi linna Rakvere tn 4 mänguväljaku projekteeriminening ehitustööd, 200000 eurot;

– Jõhvi linna Veski tänava laiendamine, 15000 eurot;

– Jõhvi raudteejaama hoone Kooli 21 renoveerimise projekteerimistööd, 33000 eurot;

 – 2021. aasta kaasava eelarveidee realiseerimine, 21000 eurot;

– Jõhvi valla aukodanikele nimeliste pinkide paigaldamine, 15700 eurot;

– Jõhvi Hooldekeskuse õueala rekonstrueerimine, 25000 eurot;

– E. Bornhöhe nimelise pargi rajamise projekt, 20000 eurot;

– Jõhvi Spordikoolile jõusaali inventari soetamine, 60000 eurot;

– Jõhvi Hooldekeskuse hoonesse Kaare 3 dementsusdiagnoosiga isikute päeva- ja intervallhoiu teenuse keskuse rajamine, 50000 eurot;

– Jõhvi Sotsiaalmaja hoones evakuatsiooniredeli ja varuväljapääsu ehitamine, 50000 eurot;

– Tammiku Rahvamaja saali heli- ja valgustehnika soetamine, 100000 eurot;

– Jõhvi linnas mänguväljakute (Jaama tänav 38, 40, 42 sisehoovis ja jalgpallistaadioni kõrval) rajamine, 60000 eurot;

– Jõhvi linnas Narva mnt 84 korvpalliväljaku asfalteerimine, 15000 eurot;

– Jõhvi linnas Mooni tänava kõnnitee rekonstrueerimine, 40000 eurot;

– kirikute renoveerimise toetamine aastal 2021, 20000 eurot.

Jõhvi 2021. aasta vallaeelarves on arvestatud mitmete ettepanekutega, mida esitas koalitsiooni kuuluv fraktsioon „Meie kodu”. Veel detsembris, vallavalitsusele üle antud ettepanekute kogumit fraktsioon „Meie kodu” nimetas neid ettepanekuid „Meie TOP-15”. Nimelt koosnes ettepanekute pakett 15. punktist. Valimisliidu „Meie kodu” juhi Nikolai Ossipenko arvamusel, võinuks ettepanekute TOP-15 olla palju pikem. Fraktsiooni koosolekutel oli arutelulaual kuni 100 erinevat ettepanekut. See tõestab, et Jõhvi vallas on elanike heaoluks veel palju teha. Nikolai Ossipenko rõhutab, et ettepanekute TOP-15 ei ole ainult fraktsiooni kuuluvate saadikute mõttetöö. Arvestatud on Jõhvi valla elanike poolt tulnud kaebusi ja ettepanekuid ja palveid. Volikogule esitatud eelarve projektis on arvestatud enamuse fraktsiooni „Meie kodu” ettepanekutega – mänguväljakud Jaama 38, Jaama 40 ja Jaama 42 sisehoovis, Rakvere tänava mänguväljak, jalgpallistaadioni kõrval skvääri rajamine, Mooni tänava kõnnitee rekonstrueerimine, Sipsiku lasteaia renoveerimine jne. Fraktsioon tegi ettepaneku toetada valla eelarvelistest vahenditest loomingulist kollektiivi „Russkaja pesnja”. Kahjuks mitmete asjaolude tõttu on loominguline kollektiiv sattunud väga raskesse olukorda, toetus (5000 eurot) on antud juhul „päästerõngas”, et kollektiiv saaks jätkata oma tegevust.

Jõhvi linnal ja vallal on märkimist väärne ajalugu. Kohaliku ajaloo säilitamine kannab väga tähtsat kasvatusliku eesmärki, märgib valimisliidu „Meie Kodu” juht Nikolai Ossipenko. Fraktsiooni eelarve ettepanekute seas on veel Eduard Bornhöhe väikepargi (skvääri) nimetamine ja rajamine. Samas valdkonnas oli tehtud ettepanek koostada ja teostada Jõhvi linnas aukodanike nimeliste pinkide paigaldamine. Ka see ettepanek leidis oma koha eelarve projektis. Nikolai Ossipenko seisukohast on tähtis, et eelarvesse on sissekantud summad, mis on suunatud elukeskkonna parendamisele, linnaruumi paremaks muutmisele ja maaelu arengule.

 Jana Kuiv