Jõhvi vallas on 11 küla, üks alevik ja vallasisene linn. Peab tunnistama, et Jõhvit seotakse endiselt ainult linnaga, unustades, et valla mõiste on märksa laiem, kui üks vallasisene linn. Samas on üha tugevamini kuulda, et valla maapiirkonnad soovivad endast rohkem märku anda. Siin on aga tähtis osa külade ajaloolise pärandi säilitamisel. Kuidas saab selle ülesandega hakkama Kahula külas loodud MTÜ „Suurekivi Ajaloo ja Kultuuri Tuba”?  Astume siis „ajalootoa uksest” sisse, kus meid on ootamas lahke perenaine – ühingu juhatuse liige Heljo Mones.

Kahula rahvas on uhke, et juba 1241. aastal kirjutati Taani hindamisraamatus nende külast. Kahula küla oli 13. sajandil “Taani hindamisraamatu” andmetel 18 adramaa suurune. Muistseid aegu mäletab Kahulas kõige paremini suur kultusekivi, millest meile on näha ainult ülemine 1/3 kivipinda. Alles tänapäeva mõõtmistehnikaga tehti selgeks, et 2/3 rändrahnist on maa all. Siit saame vastuse, miks kolhoosi-sovhoosi aegadel, väliselt võimas põllutehnika kivist jagu ei saanud.

Veel, kannab endas Kahula küla ajalugu kohalik koolihoone, nüüd on koolimajas seltsimaja. Vana koolihoone on näinud perenaiste ringi tegemisi, puhkpilliorkestri pasunate sirgekspuhumist ja rahvatantsijate värvikaid sammude mustreid.

Muinsuskaitse all olev Suurekivi kultusepaik asub Heljo Monese talumaadel. MTÜ loomisel oli just kivi ja talu nimi aluseks, ühingu nimevalikul. Veel lisab Heljo Mones, et MTÜ nimetuses on rõhutatud ühingu tegevuse kahte põhisuunda – ajalugu ja kultuur. Mõistel „tuba” on samuti oma sügav tähendus. Tuba on koht, kuhu tuleb kokku pererahvas, siin sünnitakse ja surrakse. Tuba on külaliste võõrustamise koht. Tuba tehakse kauniks pühade ajal, siin arutatakse suuremaid ja väiksemaid elulisi küsimusi.

Ühing registreeriti septembris 2019, kuid palju varem oli selge, et on tekkinud vajadus koondada enda ümber inimesi, kes elavad Kahulas või on siin sündinud, kuid hiljem kuhugi mujale läinud. On veel üks tähtis ühingu loomise põhjus – viimasel kümnendil on Kahulasse ja küla ümbrusesse asunud elama päris palju uusasukaid. Heljo Mones ja temaga liitunud põliselanikud tunnistavad, et uued inimesed ei ilmuta tõsist huvi Kahula ajaloo ja põliskultuuri vastu. Tegemist on täiesti uue põlvkonna inimestega.

MTÜ ametlikule vormistamisele eelnes 2019. aasta juunikuu suvekokkutulek. Suurekivile olid kutsutud inimesed lähemalt ja kaugemalt, paljudel oli Kahulaga oma isiklik seotus. Keegi ei arvanud, et suvisel õhtul, lõkketuledes ja Boris Lehtlaane laulude saatel tekkib soov toetada Heljo Monese ja tema lähedaste külaühingu loomise ideed. See soov oli aga niivõrd tugev, et koheselt lepiti kokku, et juba aasta pärast tehakse samal kaunil suvisel õhtul kokkuvõtteid MTÜ aastaset tegevusest.

Paraku ei läinud kõik nii, nagu oli algselt kavandatud. Tõesti, ühing sai ametliku registreerimise. Julgelt alustati projektide koostamisega ja osalemisega erinevatel projektikonkurssidel. Heljo Mones tuletab meelde, millise rõõmuga võeti vastu teade esimesest KOP toetusest. Jõhvi vallavalitsuse ja KOP toetus andis rohelise tule kogukonna suvepäeva „Valgus Süttib Suurekivil” korraldamiseks. Kurikuulus koroona oma piirangutega mõjutas teemapäeva toimumise aega, kuid kohe peale piirangute leevendamist, tulid Kahula sõbrad Suurekivile. See oli juulis 2020. Heljo Mones märgib, et suveürituse esmaseks eesmärgiks oli just Kahula küla ajaloo meenutamine. Oma kodukoha väärtustamiseks süüdati küünlad kultusekivi juures, meeleolukas viktoriin selgitas välja parimad kodukoha teadjad. Koduküla rahvast ja kaugemaid külalisi tervitasid kena kontserdiga Ida-Virumaa Ingerisoomlaste Seltsi lauljad. Väga tähtis on aga ühingu juhi arvates see, et Suurekivi “valgust tulid süütama” Kahula sõbrad üle terve Eesti.

Juba siis oli selge, et ühingu järgmine suurem ettevõtmine saab taas ajaloolise värvi. Alustati ajaloolise infopäeva ettevalmistustega. 17. oktoobril võõrustas Kahula seltsimaja kohaliku ajaloo huvilisi. Sihiks võeti põhjalikumalt tutvuda kolme lõiguga Eesti Vabariigi ajaloost – Vabadussõda, vapside tegevus ja 40-aastad. Infopäeva esinejad – ajaloolane Rakverest Olav Mäe, Tartu Ülikooli ajalooõppejõud ja Riigikogu liige Jaak Valge ning ajaloolane, Sinimäe Muuseumi juht Ivika Maidre suutsid näidata Eesti ajalugu läbi konkreetsete Jõhvi valla ja Kahula küla sündmuste. Suurekivi Ajaloo ja Kultuuri Tuba korraldas infopäeva koostöös Sinimäe Muuseumiga, mis andis võimaluse eksponeerida Kahula seltsimajas mitmeid eksponaate. Ka külainimesed tõid päevavalgele oma perereliikviad – vanaisade Vabadussõja medaleid, fotod ja postkaardid.

Heljo Mones avab ka mõned ühingu tulevikuplaanid. Suurekivi ühing on kavandanud ajalooliste infopäevade sarja jätkamist. Praegu on ettevalmistamisel infopäev, kus võetakse meenutada eelmise sajandi 40.-50.aastate sündmusi – taas Eestis, Jõhvis ja Kahulas. See ajaloo infopäev peaks toimuma juba sellel kevadel. Samuti on ettevalmistamisel kolmas suveüritus, juunikuu on selleks igati sobilik aeg, arvab ühingu juht.

MTÜ tegevus on põhjalikult dokumenteeritud, säilitatakse foto- ja videomaterjale üritustest. Teadatuntud Facebookis on ühingu tegevus igale uudistajale avatud.  Kohe, kui avanevad võimalused suuremate kohtumiste korraldamiseks, on kavandatud külastada sõprusühingut Haljala vallas, Lääne-Virumaal.

Küla- või  seltsielu ei saa korraldada ilma kohaliku omavalitsuse toetuseta. Heljo Mones võttis lootusega vastu teate, et Jõhvi vallas on otsustatud taastada Jõhvi Külade Koja tegevus. Kunagine Kahula külavanem Heljo Mones meenutas aegu, millal lausa riigitasemel võeti vastu külavanema statuut. Siis algatati külavanemate liikumine ka Jõhvi regioonis. Kahjuks ei leidnud algatus vallavõimudelt suuremat toetust, üheks põhjuseks oli silmnähtav külade hääbumine. Ka Jõhvi Külade Koda ei eksisteerinud efektiivselt. Siit ongi Heljo Monesel suur lootus, et vallavalitsuse algatus toob valla küladesse uue energia. Kindlasti on, mida ühiselt arutada või vallajuhtidele soovitada. Pole saladus, et Jõhvi maapiirkondades on hulganisti lahendamist vajavaid probleeme. Heljo Mones nimetas vaid mõned – teedehooldus, eriti talvine lumetõrje. Pole sugugi haruldane, kui tee ühe majapidamise juurde läheb läbi teise omaniku maa. Hea, kui naabrid on mõistlikud. Kuid on juhuseid, kus inimesed ei pääse probleemideta oma elukoha juurde. Vahest võib 150 meetrit külateed tekitada lausa ületamatuid takistusi.

Heljo Monese arvates on vajalik läbi rääkida, millised on valla ja külaseltside koostöö kõige tõhusamad võimalused.

Tänapäeva projektipõhises majandamise ajastul on projekti koostamisel tähtis hea koostöö projektimeeskonnaga. Iga projekti konkursivoor muutub konkureerimise rindeks. Kuid just projekti rahastamisest sõltub ideede realiseerimine.

MTÜ „Suurekivi Ajaloo ja Kultuuri Tuba” kasutab antud ajalehe artikli avaldamise võimalusi ja edastab siirad tänusõnad kõikidele ühingu ja toetajaliikmetele. Tänu väärivad ürituste toetajad Jõhvi vallavalitsusest, Kohaliku omaalgatuse programmist ning Virumaa Nõustamis– ja Aktiviseerimiskeskusest. Oma abistava käe on ühingule ulatanud OÜ Pariisi Tuled, OÜ Printex, ansambel “Pärgament”. Heljo Mones märgib, et personaalsete tänu nimetamiste loetelu on ühest ajalehe artiklist palju pikem.

Paneme selleks korraks Suurekivi ühingu “toaukse” enda järel vaikselt kinni, jätame pererahva omakeskis uusi plaane kavandama. Kui aga selle leheloo lugejate seas on inimesi, kes on mingil moel seotud Kahula külaga, andke endast märku. Tuletage meelde laulu “Kuni su küla veel elab….” ja lõpetage vaikselt oma südames selle laulu lause…

Larissa Kaljurand