24.02.1928. Ajalehe Virumaa Teataja (nr 16) esikülg meenutab pidupäeva plakatit. Ülal on suurelt toodud Fr.R.Kreutzwaldi sõnad: “Isamaa ilu hoieldes, vaenlaste vastu võideldes varisesid vaprad vallad, kolletasid kihelkonnad muistse põlve mulla alla.” Esiküljel on veel fotogalerii Vabadussõjas langenud kangelaste mälestussammastest Narva-Jõesuus, Rakveres, Kadrinas ja Simunas. Avakülje artiklis kirjutab Rakvere linnapea Heinrich Avikson: “Suureks rõõmupäevaks on tänane vabariigi 10.aastapäev ristitud. Seda ta muidugi ka on. Meil on põhjust rõõmustada… õnn on olnud juba aastaid vabaduses elada valitsedes ise ennast. Kuid kui meie oma rõõmu avaldame ainult pidutsemises, lõbutsemises, söömises ja joomises, kui meie headmeelt tunneme ainult paraadidest, lipuehtest ja ilutulede kirjususest, siis kisuksime tänase suurpäeva alla harilikkude pidu- ja tähtpäevade tasapinnale, siis ununeb see suurpäev tulede kustumise ja pidude lõppemisega. See oleks aga kurb. Tänane rõõmupäev peab palju suurem, tõsisem ja tagajärjerikkam olema”.

Sama päeval korraldati Jõhvi turuplatsil (praegune Keskväljak) sõjaväeparaad, millel osalesid Tammiku mõisas asunud 5. rügemendi 1. kuulipildurite kompanii, Kaitseliidu Jõhvi malevkond, Kaitseliidu ratsaeskadron, Kaitseliidu patarei (kaks kahurit), Jõhvi Vabatahtliku Tuletõrje kompanii, Jõhvi Gümnaasium. Paraadi võttis vastu Jõhvi garnisoni ülem kapten Eduard Paurmann.

23.02.1938 Ajaleht Virumaa Teataja (nr. 23) esiküljel on neli fotoportreed – Riigihoidja Konstantin Päts, peaministri asetäitja Kaarel Eenpalu, Sõjaväe ülemjuhataja kindral J.Laidoner ja majandusminister Karl Selter. Esiküljei oli veel Malle Jann-Jaansoni luuletus “Kui tõusis koit”.

“Põranda all vabadus virgus,
pimedas kasvas ja sirgus.
Üksikud helid vaid hõljusid kodumaa nurmede pääl
Ja nukrutses maa ja meri.
Äkki voolas sääl eestlaste veri,’
vabadus purustas põranda, tõusis –
pilvisse kostis ta hääl!”

23.02.1939 Jõhvist läksid noorkotkad, kodutütred ja skaudid tõrvikutega rongkäigus kapten Hugo Jürgensoni mälestussamba juurde (asus Kõrve kõrtsi juures Toila maanteesilla lähedal, praeguseks on see sammas taastatud) ja süütasid küünlad. 

24.02.1941 Ajalehes Punane Virumaa (EK(b)P Virumaa Komitee ja ametiühingute häälekandja) esikülje artiklis võrreldakse Punaarmeed ja kapitalistlike maade sõjaväed: „23 aastat tagasi loodi esmakordselt inimsoo ajaloo kestel talurahva sõjavägi – Punaarmee. Ta kasvas ja tugevnes loetlematuis võitlusis revolutsiooni vaenlastega, võitlusis sotsialistliku riigi loomise eest. Oma olemasolu esimestest päevadest peale Punaarmee oli seotud rahva veresidemetega. See side rahvaga on imeallikas, millest Punaarmee ammutab oma purustamatu jõu. Kapitalistlike maade sõjaväed on loodud kodanliku võimu kindlustamiseks. Nad on olnud ja on praegugi tööliste ja talupoegade rõhumise vahendiks”.

24.02.1948 Eesti NSV valitsus määras kindlaks kolhoosipere õue-aiamaa suuruse (0,25-0,6 ha) ning isiklikus kasutuses olevate loomade piirmääraks seati: kuni 2 lehma; 2 mullikat; 1 emis põrsastega; 10 lammast; 20 mesipuud ja piiramatul arvul küülikuid ja kodulinde.

Samal päeval  otsustasid  Kohtla-Järve 1. keskkooli kolm poissi tähistada Eesti Vabariigi aastapäeva. Selleks tehti elupuuokstest pärg. Vanast lipuriidest õnnestus hankida kolm lindikatket, millest tehti rahvusvärvides lint. Pärg asetati  salaja Kalevi Maleva mälestussamba asukohale, sammas ise oli hävitatud 1945. Selle tükiga said hakkama Uno Säästla, Lembit Moosel ja Väino Mehide.

24.02.1961 ENSV Ülemnõukogu Teatajas nr 7(60)avaldatakse teade, etNarva linna peaarst Antonina Blum, Narva Lastesõime nr 1 juhataja Niina Vihrova, Kohtla-Järve Linnahaigla peaarst Georgi Kamõnin ning Kiviõli Linnahaigla peaarst Olga Madelskaja said medali „Töövapruse eest”.

24.02.1968 ENSV Ülemnõukogu ja valitsuse Teatajas nr 5(118) avaldatakse Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus Narva linna administratiivpiiri muutmise kohta. Ülemnõukogu otsustab liita Kohtla-Järve rajooni Alutaguse külanõukogu territooriumiga osa Narva linnast 3760 ha ulatuses.

24.02.1978 Ordineeriti kirikuõpetajaks Peeter Kaldur, siisoli temateenida Laiuse ja Palamuse kogudus. Siis aga kuulis Peeter Kaldur, et Jõhvi kogudus jäi vabaks. Peale vestlust peapiiskopiiga kandideeris Kaldur uuele ametikohale Jõhvis, kuhu ta tuligi teenima 1980. aasta lõpus.

24.02.1985  Kõige külmem ilm, mis on langenud just 24. veebruarilevahemikus 1980-2008. Öine miinimum-õhutemperatuur langes -20,9 kuni -33,6ºC, päevane maksimum-õhutemperatuur oli -7,1 kuni -15,2ºC.

24.02.1993 Eesti Vabariigi 75. aastapäeval toimus Kohtla-Järve vanalinnas Vabadussõja Järve lahingus (16.01.1919.a.) langenud Kalevi Malevlaste mälestussamba taasavamine.

24.02.2021 Jõhvi vallavalitsus teatab, et seoses COVID-19 epidemioloogilise olukorraga Ida-Virumaal ning juhindudes Terviseameti ja Vabariigi Valitsuse soovitustest jäävad planeeritud kontsert-aktus 22.veebruaril Jõhvi Kontserdimajas ja kontsert “Kodumaine viis” 24.veebruaril Jõhvi Mihkli Kirikus ära. Küll aga toimusid vabariigi aastapäeval kell 12.00 jumalateenistus Jõhvi Mihkli Kirikus ja kell 13 mälestustseremooniad vabadussõjas langenute ausamba ja ka kindral Al. Tõnissoni ausamba juures.

Ajaloosündmused korjasid kokku Jana Kuiv ja Larissa Kaljurand
Foto: Jõhvi vald