Nädalalehe Panorama toimetusel oli plaanis juba kolm aastat tagasi vestelda Nikolai Ossipenkoga naistepäeva teemadel. Eelmistel aastatel jäi see täitumata, alati tulid vahele muud teemad – kohalik poliitika või ettevõtlus. Sellel aastal kasutas toimetus ära õnneliku kokkusattumuse – leht ilmub igal esmaspäeval ja märtsi teine esmaspäev ongi 8. märts. Pikemas usutluses meenutab Nikolai Ossipenko oma ema, abikaasat ja naiskolleege. Ta mõtiskleb naistepäeva vajalikkusest ja naiste rollis ühiskonnas. Abikaasa, isa ja vanaisa Nikolai Ossipenko räägib avameelselt armastusest, tundest, milleta inimkond oleks olematu.

– Pole suur avastus, et pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist valitses meeleolu lõpetada naistepäeva tähistamine, nii riiklikul kui ka isiklikul tasandil. Aga naistele lillede kinkimine 8. märsil pole kuhugi kadunud. Miks nii?

– Küsigem endalt, mida tähendab rahvusvaheline naistepäev? Sellele küsimusele vastuse leidmiseks pole mingit mõtet alustada teada-tuntud revolutsiooni tegelasest Clara Zetkinist. Naistepäev on elupüha. Naised on ju meie emad, õed, abikaasad, sõbrannad ja kolleegid. Naised on osa meie elust. Meie ei saa elada ilma naisteta. See võib kõlada liiga poeetiliselt, kuid siin pole mingit liialdust. Olen kindlal arvamusel, et riiklikul tasandil naistepäeva mittetähistamise taga on lühinägelikud poliitikud. Täna näeme, kuidas 8. märtsil riigiasutustest kuni riigikoguni välja kingivad mehed  naistele lilli ja meeneid. Naistepäev on ka meestele suunatud püha. Naistepäev on selleks, et mehed saaksid tõestada ja näidata oma suhtumist naistesse. Kuna tegemist on rahvusvahelise pühaga, siis ei saa mehed sellest eemale hoida.

Naistepäeval on ka suur kasvatuslik tähendus. Juba lasteaias ja koolis saavad poisid aru, et nende kõrval on tüdrukud, nende tulevased abikaasad, õpetajad ja kolleegid. Ühiskond, kus tähistatakse naistepäeva, on arenev ühiskond. Sellised kevadlilledega kaunistatud pühad teevad meid kõiki paremaks.

– Teie firmade tööiseloom on suures osas seotud raske meestetööga. Teedehooldus ja rasketehnika, jäätmemajandus ja keerulised eriseadmed. Milline on naiste osakaal firmades N&V ning EKOVIR?

– Jagub tööd meestele ja naistele! Firmades on hõivatud 450 inimest, nendest on naisi ligi 100, ehk 25-30%. Naised pole sugugi ainult siseruumide koristajad, see oleks liiga lihtsustatud lähenemine. Meie juures leiate naisi igas osakonnas. Vaadates töökorralduse vertikaali, leiame naisspetsialiste igas astmes.Tänapäeval me enam ei räägi: “See pole naiste asi või naiste töö”.

– Iseloomustage naist, kui kolleegi. Kindlasti olete suhelnud sellisete naistega, keda nüüd on moodne nimetada ärinaine või busineswoman.

– Olen tänulik paljudele naiskolleegidele. Nende tööpanus on märgatavalt suur. Ma olen tegelenud äriga juba 20 aastat. Nende aastate jooksul on minu kõrval töötanud palju naisi. Julgen väita, et naised on äris mitte ainult targad, vaid sageli ka väga kohusetundlikud. Naised näitavad töökohal usinust ja soovi eeskujulikult täita oma kohustusi.

– Teie firmades on kena komme kinkida naistepäeval naistele roose. Olete rahastanud kontserte, kuhu olete palunud naisi ja nende pereliikmeid? Sellel aastal olete kindlasti arvestanud keerulise pandeemia olukorraga.

– Lilled sai varakult tellitud, sellel korral on rooside asemel kenad tulbid. Arvan, et kevadine tulbiõis loob naistepäeva meeleolu ja toob kevadtunde lähemale. 8. märtsi lühendatud tööpäev on samuti meie firmade vana tava. Kontserte tõesti korraldada ei tohi, oleme isegi kaalunud võimalust kutsuda naistepäeva kontserdile väiksema arvu inimesi. Kuid piirangud seavad oma reeglid. Märgin veel ka seda, et meie firmades saavad naistöötajad preemiat kaks korda aastas – naistepäeval ja jõuludeks. Meestöötajad peavad leppima ainult jõulupreemiaga. Ja see on õige! Lilled, preemiad, kingitused ja kontserdid on kindlasti väljaminek firmadele. Kuid tänutunne on palju meeldivam ja emotsionaalsem, seda rahas mõõta ei ole võimalik.

– Räägite lilledest ja preemiatest. Kas see on ainult firmajuhi seisukoht? Olete ju ise ka mees, abikaasa ja isa.

– Vastan lühidalt – olen nagu kõik teised mehed. Minu naistepäeva südamlik õnnitlus koos lilleõie ja kingitusega kuulub kõikidele minu perekonna naistele. Ka kolmele väikesele lapselapsele, kes esialgu veel tüdruku staatuses.

– Naistepäev langeb kevadkuu algusesse. Kas teie arvates on see õige aastaaja valik?

– Kevad on minu lemmikaastaaeg. Arvan, et ei ole mõeldav, et naistepäev oleks näiteks sügisel või talvel. Kevad on nii kena aeg. Loodus ärkab ja inimestes tekivad soojad tunded. Elu ja kevad on täiesti võrreldavad mõisted.

– Kas kevadised mõtted viivad teid armastuse lainele?

-Loomulikult! Ma juba ütlesin, et olen nagu kõik teised mehed. Minu tunded ja tundmused ei erine sellest, mis valitsevad meeste südameid, kui nad on armunud ja nende kõrval on armastatud naised. Armastus on eelkõige inimestevaheline suhtlus, suhtlemine mehe ja naise vahel. Inimene, keda me armastame, on alati kõrval ja alati valmis toetama. Armastus oli, on ja jääb! Armastusta ei oleks inimkonda!

– Meie vestluse alguses mainiste, et teie jaoks ei alga naistepäeva ajalugu revolutsioonilistest naiste miitingutest Saksamaal. Tänapäeval on naiste hääl poliitikas ja naiste õiguste eest seismisel palju kõlavam, kui mainitud Clara Zetkini ajal. Milline on teie seisukoht?

– Tegelikult naise osa meie elus on palju laiem, kui ainult ema või abikaasa staatus. Ja seda silmas pidades ei unusta ma kunagi  oma ema või esimest õpetajat. Inimkonna ajalugu tunneb naisi kui vapraid sõdalasi. Kahjuks pidid naised ka rindeelu tundma. Ka tänapäeval teenivad paljud naised sõjaväes või politseis. Nüüd on kosmos samuti naistele avatud. Meie riigi eesotsas on praegu kaks naispoliitikut – president ja peaminister. Naised on meie kõrval, et me tunnetaksime positiivset kiirgust ja vaimutugevust. Naised on inimkonna soojus. Jumal on andnud neile selle võlujõu.

– Teie nägemus naisest on kena ja lüüriline. Teie maailmavaates on koht emal, abikaasal, tütrel ja lapselapsel. Ütlete, et see on antud Jumala poolt. Kuid kusagil laulatatakse kaks mees või kaks naist. Milline on teie nägemus selles küsimuses?

– Olen vastu! 100% vastu. Nii ei tohiks olla! Vahest tahaks kõva häälega karjuda! Samas ma saan aru, et minu hingekarjet maailm ei kuule. Iga inimene on vaba oma valikutes. Minule pole antud maailma kohtumõistja rolli. Kahjuks soorollide muutused pole ainus tänapäeva pahe. Kuhugi pole kadunud sõjad, vaesus ja nälg.

– Selle lehenumbri ilmumine langeb 8. märtsile. Tänades teid intervjuu eest, palume pöörduda meie naislugejate poole. Mida tahaksite öelda naistele nendele nii erilisel päeval?

– Olen tänulik võimaluse eest jagada oma mõtteid ja seisukohti just selles lehenumbris. Vastates küsimustele, meenusid mulle mitmed kallid hetked lapsepõlvest ja noorusest. Meenusid mulle kallid inimesed siin ja taevakõrgustes. Ma sain positiivse laengu. Õnnitlen kõiki rahvusvahelise naistepäeva puhul. Soovin naistele õitsengut ja õitsemist nagu seda näeme kevadlilledes. Soovin tervist ja armastust! Hoidke oma kodu soojust! Sügav kummardus Teile, kallid naised!

Vestles Jana Kuiv