Saabunud on järjekordne valimiste aasta. Oktoobris toimub hääletus, mis paneb paika kohaliku seadusandliku võimu. Selleks sündmuseks peame hakkama valmistuma  juba praegu. Kuid mida lähemale jõuab valimiste päev, seda rohkem leidub kõhklejaid – neid, kes ei näe mingit vajadust valimistel osaleda.

Inimeste valimisaktiivsus on aastatega märgatavalt vähenenud. Seda kasvavat passiivsust võib selgitada valitud võimude töö „kvaliteediga”. Võtame näitena Jõhvi vallavolikogu, mille tööst saan ma järeldusi teha kuna osalesin ise valimistes ja olin ka volikogusse valitud. Rahvasaadikute tööst ei ole mul mitte midagi peale negatiivsete emotsioonide. Miks juhtus nii, et rahva poolt valitud võim on võtnud oma tegevuse eesmärgiks kui kõikide võitlust kõikide vastu? Miks volikogu istungid on muutunud absurditeatri pikaleveninud etendusteks?

2017. aastal osales valimistel kolm erakondlikku nimekirja ja siis veel kolm erakonnavälist valimisliitu. Kõige suurema kaotuse osaliseks said sotsiaaldemokraadid, kelle valimiste saak oli kõigest 2,6%. Seda oli vähe, et saada volikogus kas või mõni koht. Kõik teised erakonnad ja valimisliidud said oma osa valijate poolehoiust. Jõhvi vald pole suur omavalitsus, valimiste ajal olime rahvastikuregistri andmetel 9749 valijaga Ida-Virumaal alles neljandal kohal. Jõhvi on maakonna keskus oma geograafilise asendi, mitte oma saavutustes poolest elukeskkonna arendamisel. Valla võimukoridorides valitsevad kired on naljast kaugel. Valimiste eel oli tunne, et volikogusse olid valitud erinevate valdkondade esindajad. See pidi tagama kõikide elanike huvide kaitse ja kindlustunde. Pealegi ei olnud valimiseelsed programmid väliselt erinevad. Reaalsed programmilised lubadused: teede seisukorra parandamine, Jõhvi pargi haljastuse korrastamine, Kahula aiandusühingu Viru-Mari veemurede lahendamine – seisid kõrvuti vägagi populistlike lubadustega.

Kuid volikogu sisesed vaidlused ei tekkinud mitte valla arengu prioriteetsete suundade arutamisel,vaid esile tulid isiklikud suhted. Lahkhelid olid isegi ühes nimekirjas valimistele tulnud inimeste vahel.

Juba valimisjärgsel päeval algasid läbirääkimised, kus jagati töökohti ja ameteid. Kohalikus poliitikas nimetatakse seda koalitsiooni loomiseks ja opositsiooni määratlemiseks. Opositsiooni kuuluvad need, kes ei osale portfellide jagamisel. Nii otsustas volikogu enamus.

Omal ajal tegi Tauno Võhmar ettepaneku mitte liigitada volikogu liikmeid „omadeks” ja „võõrasteks”. Oli ettepanek anda võimalus kõikidele saadikutele valla hüvanguks töötada, vastavalt oma personaalsetele oskustele. Igal saadikul on ju valijate mandaat.

Meil aga on tekkinud olukord, kus peale valimisi toimuvad volikogusiseselt uued valimised.

Ametnikud peaksid olema valitud ja kinnitatud vastavalt nende oskustele ja kogemustele. Meie fraktsioon pooldas Võhmari ettepanekut, aga me olime just see sama opositsioon. Meie häält ei võtnud volikogu enamus kuulda. Mõne aja möödudes kaotas Tauno Võhmar vallavanema ametikoha. Vallavalitsusest läksid ära ka teised haritud spetsialistid. Minu arvates just siis jäi Jõhvi valla areng seisma.

Mille nimel siis saadikud võitlevad? Vastavalt seadusele saavad vallavolikogu liikmed tasu (rahalist kompensatsiooni). Selle tasu suuruse määravad endale rahva saadikud ise. Saadiku kompensatsioonist suuremat tasu saavad volikogu komisjonide esimehed ja nende asetäitjad. Peale selle võivad volikogu liikmed pääseda munitsipaalettevõtete nõukogudesse, kus on neile taas ette nähtud rahaline tasu. Mõnes ettevõttes on nõukogu liikme töötasu küllaltki suur. Pole saladus, et kui rahvasaadik volikogu istungil „õigesti” hääletab, toob see kaasa hea töökoha munitsipaalettevõttes. Paistab, et just need asjaolud tõukavad saadikuid lahingutesse – kõigile ametikohti selgelt ei jätku. Selleks, et osaleda kohtade jagamisel, on kindlasti vaja pääseda koalitsiooni. Mõned saadikud on valmis vahetama erakonda või  valimisliitu –  tähtis on saada endale paremat elu. Kui ei suudeta oodatut saavutada, algab intriigide ja skandaalide punumine, mis peab viima võimu vahetuseni. Ehk uus koalitsioon tagab õnneliku tuleviku! Situatsioonis, kus ühel volikogu poolel on 10 saadikut ja teisel 11,muutub ühe saadiku hääl kaalukeeleks. Võimuvahetus on kohe valmis tulema! Siin ei ole aega tegeleda valimiseelsete lubadustega ja vallale aktuaalsete probleemidega. Rääkimata elementaarse viisakuse säilitamisest on vaja mõelda oma isiklikule materiaalsele heaolule. Nii on! Inimene on tegelikult nõrk ja mitte iga inimene ei oma sisemist jõudu seista vastu ahvatustele, mida toob kaasa võimul olemine.

Hea, et volikogu liikmed on avaliku elu tegelased, me võime nende tegevust jälgida . Tänapäeva kommunikatsioon ja info kättesaadavus annab võimaluse analüüsida iga rahvasaadiku tööd. Vallaelanik võib saata päringu, kus küsib, mitmel korral on saadik võtnud sõna volikogu istungil, mis küsimusi on need esinemised puudutanud. Võime huvi tunda, kuidas saadik on hääletanud, kas on töötanud valla hüvanguks või hoopis selle lagundamise nimel. Alles siis jõuame selgusele, kas me toetasime valimistel üksnes head inimest (sellist eriala ei ole olemas), või valisime volikogusse spetsialisti, kes ei hakka rahva mandaati kasutades võitlema isikliku heaolu eest.

Meie elu on seatud nii, et aeg-ajalt peame pöörduma vallavõimude poole. Keegi  vajab sotsiaalabi, keegi on sattunud väga raskesse olukorda. Ärisektori esindajad pöörduvad kohaliku omavalitsuse  poole palvega kinnitada või kooskõlastada erinevaid dokumente. Selline olukord,kus isegi lühiajaliselt avalike teenuste osutamine seiskub sisevastuolude tõttu, on kuritahtlik ja lubamatu. Nii tekitatakse valla elule märgatavat kahju. Ametnike teadlik mittetegutsemine suudab summutada ettevõtlike inimeste kõikvõimalikud algatused. Vallaametnik lihtsalt kardab sellises ebastabiilses olukorras mingeid otsuseid vastu võtta, sest ei suuda ette näha uue vallavõimu reageeringut. Ametnikul on suur risk kaotada vallavalitsuses oma töö.

Kutsun üles kõiki vallavolikogu liikmeid lõpetama mõttetu vastasseis, kus kõik on kõigi vastu.  Kutsun tegutsema ainult valla heaolu nimel. Vallaelanikud peaksid täie tõsidusega suhtuma lähenevatesse valimistesse. Vallavolikogusse tuleb valida väärikad inimesed, kes on valmis dialoogiks ja kompromissideks.

Nikolai Ossipenko, Jõhvi vallavolikogu fraktsioon Meie Kodu

Reklaam