Jõhvi vallavolikogu viimasel kultuurikomisjoni koosolekul kuulati ära volikogusse minevad küsimused, mille hulgas oli punkt detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju hindamise ärajätmise osas krundil, kus viimase planeeringu järgi pidi kerkima mitmekorruseline parkimismaja. Kuna juba üle aasta aja on möödunud sellest, mil arendaja oli vallavalitsusse sisse andnud projekteerimistingimuste saamiseks taotluse, pole ta vallavalitsuselt vastest jäähalli projekteerimise tingimuste osas saanud.

Selle asemel pakkusid valla spetsialistid kaaluda võimalust ehitada jäähall hoopis teisele krundile, mis asub jalgpallistaadioni kõrval viadukti pool. See täidaks suure tühimiku maa-alal, kus viimasel ajal on toimunud rändtsirkuse ja Tivoli etendused ja atraktsioonid.Valla kasutamata maa-alale oli planeeringu järgi mõeldud ehitada suur parkimismaja, mis aga on jäänud realiseerimata, sest sellist vajadust linnal ja praegusel vallal ei ole. Selles, et jäähalli ehitus on toppama jäänud, tuleks süüdlasi otsida just ajast kui vallavanemaks oli Maks Kaur, kes ei suutnud omal ajal ka uuele Pargikeskusele kasutusluba välja anda, tekitades probleeme just Pargikeskuse arendajatele. Jõhvi valla kõige suuremaks probleemiks ongi vallaametnike lubamatu bürokraatia ja endiste vallavanemate vajaliku kompetentsi puudumine. Oma panuse sellesse on muidugi lisanud ka koroonahaigus. Uue koolimaja ehitus on seiskunud, sest venitamisega väljakuulutatud hange on luhtunud. Kõik kümme hankes osalenud ehitajat (pakkujat) ei mahtunud koolimajale planeeritud eelarvesse. Kõige masendavam on see, et valla spetsialistid ei osanud objektiivselt hinnata kooli ehituskulusid ja eksisid 700 000 euroga, mis on lubamatult palju. Muidugi on kogu süü veeretatud projekteerijate peale ja nendele, kes neid algseid prognoose valla jaoks esitasid. Praegu pidi volikogu uuesti otsuse vastu võtma, et garanteerida koolimaja projekti elluviimine. Vastasel juhul jääks koolimaja ehitamata ja riik nõuaks tagasi omapoolse 3 miljoni suuruse toetuse. Kuna vana koolimaja on juba ära lammutatud, siis volikogu liikmetel valikuvõimalust ei olnud. Peame uuesti kasvatama valla laenukoormust või otsima muud võimalust rahalise katte leidmiseks. See tähendab, et võib-olla peame maha müüma vallale kuuluvad kaubanduskeskuste all olevad maaüksused, Karjamaa suvelaagri jne. Kriitilise pilguga tagasi vaadates tuleb tunnistada, et paljud valla arendamist puudutavad küsimused oleksid võinud sujuda palju kiiremini ja ladusamalt kui ka meie, volikogu liikmed, oleksime töötanud konstruktiivsemalt. Kindlasti ei saa nõustuda sellise asjaajamisega, kus arendajatel tuleb pidevalt kokku puutuda valla bürokraatiaga, taotluste läbivaatamise venitamise või vastuste eiramisega ning kalli aja raiskamisega igasuguste kooskõlastuste ja nõusolekute pikaleveninud ootamisega. Hetkel tegeleb Jõhvi uus vallavalitsus tulekahju kustutamisega. Väga masendav oli kuulata viimasel volikogu istungil mõningate volikogu liikmete sihipärast soovi takistada tulevase jäähalli ehitamist. Juba kõige esimeses faasisi, detailplaneeringu algatamise faasis, kui jutt kais ainult maa sihtotstarbe muutmisest, üritati etteruttavalt kritiseerida uue jäähalli ehitamist, mis tegelikult ei puudutanud üldsegi päevakorras olnud punkti. Vallavalitsus võttis ette õige sammu „surnud” maaüksuse elavdamiseks ja tema sihtotstarbe muutmiseks, mis ei pea sada protsenti tähendama, et sinna peaks ehitatama kindlasti jäähall, vaid see oli üks väljapakutud variantidest. Usun ja loodan, et arendajad ei pööra meile selga vaatamata kõikidele pahatahtlikele segajatele ja pessimistidele ning jäähall ja ka planeeritud väikehotell ükskord ehitatakse meie Jõhvi linna. See ei ole üldsegi nii tähtis, kas nad tulevad Pargikeskusega ühte majja või eraldi seisvate objektidena.

Lugupidamisega Arthur Seppern

Reklaam