Jõhvi vallavalitsus saatis mitmele kesklinna korteriühistule ja majaomanikele märgukirjad, kus juhitakse tähelepanu hoonete välisilmele, rõdudele ja akendele. Mis vahe on ametlikul ettekirjutusel ja märgukirjal? Nädalalehe Panorama küsimusele vastasid Jõhvi vallavalitsuse ehitus- ja planeerimisspetsialist Anton Nesterov ja vallaarhitekt Natalja Abel.

Eesti kohalikud omavalitsused koostöös korteriühistutega, individuaalelamute omanikega ja ehitusmaterjalide müüatega on juba mitmeid aastaid korraldanud aktsioone, mida teame „Fassaadid korda!” nime all. Virumaal on selliseid kampaaniaid korraldatud Rakveres ja Tapal. Hoonetele on koostatud värvipassid, ehituskauplused on võimaldanud soodsamaid hindu ja lõpptulemusena on linnade tänavad saanud kena ilme.

Jõhvi vallaarhitekt Natalja Abel tunnistab, et Jõhvi on teiste Eestimaa linnadega võrreldes jäänud fassaadide korrastamises märgatavalt maha. Samas ei saa väita, et sellega pole tegeletud. Näiteks eelmisel aastal väljastas vallavalitsus mitu ettekirjutust, kus elamute omanikele anti selge signaal – maja on vaja korda teha!

Valla ehitus- ja planeerimisspetsialist Anton Nesterov märgib, et äsja vallamajast välja saadetud ametlikud kirjad 24 korteriühistutele on esialgu vaid märgukirjad. Juriidilises mõistes on märgukiri ja ettekirjutus erinevad dokumendid. Märgukiri juhib tähelepanu probleemile ja sisaldab soovitusi probleemide lahendamiseks. Kuna märgukiri on edastatud vallavalitsuse poolt, tähendab see, et vald on valmis hoonete välimuse parandamiseks osutama ka oma abi. Ettekirjutus on rangema sisuga dokument, kus mainitakse puuduste kõrvaldamise tähtaegu ja võimalikke sanktsioone.

Nii Nesterov kui ka Abel märgivad, et Jõhvi kesklinna tänavate majad on ehitatud erinevatel aegadel, erinevates stiilides. Aastatepikkune ehituse (loe ka remondi) anarhia on viinud selleni, et hoonetel on erinevad aknad, mingit ühist pilti pole ka rõdudel. Sama võib öelda ka välisuste kohta.

Kuna kohalike valimisteni on jäänud kõigest paar kuud, tekib küsimus – kas märgukirjade saatmine ja vallamaja hoolitsus linna välisilme eest võib olla seotud lähenevate valimistega.

Vallaarhitekt Natalja Abel lükkab sellise küsimuse püstitamise kategooriliselt ümber. Vallamajas on sihipäraselt fassaadide küsimusega tegeletud juba kaks aastat. On olemas logistiline plaan, mis järjekorras võiks ja peaks linna ilme muutuma. Täiesti selge, et alustatakse kesklinnast ja sealt liigutakse järk-järgult edasi.  Korteriühistute esimeestega kohtumisel ja ühistute üldkoosolekutel on vallaametnikud teemat tutvustanud. Äsja saadetud märgukirjad olid määratud esmalt Jaama tänava ühistutele. Järgmise etapina näeb vallavalitsus Narva maantee, Nooruse ja Kutse tänavatel asuvate hoonete fassaadide uuendamist.

Anton Nesterov tunnistab, et saadetud märgukirjad võivad tekitada korteriühistutes ka tõrjuva hinnangu. Ühistud on majanduslikus tegevuses väga erinevad, paljudel ühistutel on juba kinnitatud omad remondiplaanid. Selge, et fassaadiremondile eelistatakse maja soojus- või kanalisatsioonisüsteemide renoveerimist. Jõhvis on ka mitu ühistut, kes julges kasutada KredExi abi hoone sidesüsteemide uuendamiseks. Kahjuks ei võimalda Jõhvis suurema osa korteriühistute rahaline seis lähiaastatel fassaade  uuendada.

Määravaks on olnud korteriühistu remondikulutuste puhul ka elanike või kaasomanike ealine koosseis. Majas, kus enamuse moodustavad eakad, on igas mõttes riskantne pangalaenu võtta. Elanike maksevõime ja kasvav töötus on samuti omavahel seotud.

Jõhvi vallavalitsus paneb korteriühistute juhtidele ja individuaalmajade omanikele südamele järgmisi  soovitusi:

– pöörake rohkem tähelepanu hoonete fassaadidele. Püüdke vaadata oma maja kriitilise pilguga, mitte otsida naabrite puudusi;

– proovige mõelda kus ja millises majas te soovite elada;

– on aeg aru saada, et omanikud vastutavad oma elamute eest;

– pöörduge julgemalt kohaliku omavalitsuse poole, et ühiselt mõelda, kuidas elamute välisilmet parandada.

Jana Kuiv