Koolijuht Irina Šulgina: olen õnnelik, et lapsed on taas koolis!

352 Views
sulgina

Veerand tundi enne 1. septembri aktust astusid nädalalehe Panorama toimetajad Jõhvi vene põhikooli direktori Irina Šulgina tööruumi. Palusime rääkida oma tunnetest uue õppeaasta esimesel päeval.

Esmalt ma õnnitlen kõiki Jõhvi valla inimesi uue õppeaasta alguse puhul! Teadmistepäev on igati kena sügise sissejuhatuse tähtpäev. Täna kõlavad kõikides valla koolides taas koolikellad – olen õnnelik, et lapsed on jälle koolis.

Eriti rõõmustan meie kooli esimese klassi õpilaste üle – neid on sellel õppeaastal 45.Siit kohe meie esimene küsimus – millise süsteemi järgi hakkavad need 45 last õppima? Olete ju vene kool.- Nagu on juba tavaks saanud, avame sügava keelekümbluse klassi. Selles klassis alustavad õpinguid 24 õpilast. Täpsustan – lapsed õpivad kõiki aineid ainult eesti keeles. See õppekava on lastevanemate seas väga populaarne.

Veel ühes esimeses klassis rakendame pilootprojekti, mille käigus õpivad lapsed kahes keeles – vene ja eesti. Ained on jaotatud proportsioonis 50 protsenti ja 50 protsenti. Klassis töötavad lastega kaks õpetajat, üks on eesti keele kandja ja tema kolleeg vene keele kandja. Ka see projekt on saanud head tagasisidet, kakskeelset õpet rakendame juba teist aastat järjest.

– Õppeaasta alguses küsitakse tavaliselt kaadri kohta …

– Meie kooli õpetajate koosseis on täielikult komplekteeritud. Koolis on 45 pedagoogilist ja lisaks 25 abistava personali töötajat. Meie inimesed on väga sõbralikud kolleegide ja õpilaste vastu.

– Ei saa ümber ega mööda koroonaviiruse küsimusest ja sellest tulenevatest piirangutest.

– Augustikuu õppenõukogul kõlas õpetajate ühine ja rõõmustav sõnum: „Meil on heameel, et Vabariigi Valitsus on seisukohal, et sellel õppeaastal peaks koolielu toimuma ainult kontaktõppena.” See on koolile suureks plussiks.

Kaks koroonaviiruse aastat andsid mõista, et kõige rohkem kannatab just ainete omandamine. Õpetajad ei suutnud läbida ettenähtud õppekava. Õpilastel tekivad distantsõppes raskused iseseisva õppimisega. Distantsõpe jätab õpetaja eemale – tal ei ole võimalust õpilast motiveerida, julgustada ega talle korralikult konsultatsiooni anda.

Ma väga loodan, et sellel õppeaastal läheb õpperütm endistesse rööbastesse. Teeme kõik selleks, et taastada lüngad ja puudulikud teadmised.

– Tuleme korraks suvekuude juurde. Tooge mõni huvitav näide õpetajate koolitustest!

– Koolis on saanud heaks tavaks korraldada augustis, vahetult pärast puhkuse lõppu erinevaid koolitusi. Selle aasta augustikuus korraldasime kahepäevase õppereisi Pärnusse. Teele jäi ka Paide linn, kus külastasime teada-tuntud linnuse torni muuseumit. Ekskursioon ja õppetubades osalemine kinnitas soovi tulla Paidesse tagasi, kuid siis juba koos õpilastega. Väga huvitav oli tutvuda Pärnu ajalooga, aga ka looduskeskusega.

Veel toimus meie koolimajas maakondlik koolitus, mille teemaks oli tutvumine europrojektiga „Erasmus+”.
– Mainisite augustikuu õppenõukogu koosolekut. Tavaliselt just sellel õppenõukogul seatakse uue õppeaasta eesmärgid ja eesmärkide saavutamise tingimused.

– Eelmisel õppeaastal oli peamiseks eesmärgiks eestikeelse õppe areng. Uuel õppeaastal soovime jätkata tööd „Ettevõtliku kooli” hõbedase standardi taotlemiseks. Peamiseks metoodiliseks eesmärgiks oleme seadnud õppeainete omavahelise integreerimise. Tänapäeva koolis on see metoodika väga perspektiivne ja, mis kõige tähtsam, õpilaste poolt huviga vastu võetud. Integreeritud õppes teeme head koostööd teiste Ida-Virumaa koolidega ja meie kogemustega tullakse meeleldi tutvuma.

– Teie koolis pole külalisteks mitte ainult kolleegid Ida-Virumaalt, vaid siin oli näha ka kaugemalt tulnud inimesi …?

– Tänan küsimuse eest! Tõesti oleme mitme projektiga jõudnud ka rahvusvahelisele tasemele. Praegu osaleb Jõhvi vene kool viies erinevas rahvusvahelises projektis. Soovime oma projektitegevusi jätkata ja võimalusel ka laiendada. Selle aasta kevadel käisid meie õpetajad kogemusi vahetamas Itaalias, suvel oli õppereis Hispaaniasse.

Meie kooli vastu on elavat huvi tundnud kolleegid Kreekast ja Poolast. Loodame, et koroonapiirangud ei takista külaliste võõrustamist – sellel õppeaastal on soov kutsuda meie kooli kolleege viiest riigist.

– Õpilased on nüüd taas kooliseinte vahel. Millised kavatsused on klassivälises töös?

– Tõesti on õpilastel kahe viimase aastaga juba ununenud, milline on tõeline koolisisene üritus, konkurss või võistlus. Kooliüritustest saab osa ainult siis, kui oled ise kohal. Istumine arvuti ees ei asenda elavat suhtlemist ja põnevat klassidevahelise võistluse pinget.

– Vestluse lõpetuseks soovin tänada kõiki meie kooliga seotud lapsevanemaid. Nende mõistev suhtumine ja abi on meie koostöö lahutamatu osa. Oleme alati leidnud võimalusi kompromissideks või läbirääkimisteks. Kaks viimast õppeaastat näitasid vajadust suhelda lastevanematega mitteformaalses vormis. Distantsõppe ajal ei tulnud õpetajal lapsevanemaga vestelda vaid õppeedukusest ja õppekorraldusest – päevavalgele tulid teemad ka lapse hingelise seisundi kohta. Sellest tulebki vajadus olla teineteise suhtes eriti tähelepanelik ja abivalmis igas situatsioonis.

Veel kord õnnitlen kõiki uue õppeaasta alguse puhul! Siiralt loodan, et esimese koolipäeva emotsioonile järgneb huvitav ja sisukas õppeaeg.

Vestles Jana Kuiv