Viru Instituut kutsub koguma ja jäädvustama kirderanniku keeli

206 Views
Panorama

Jõhvis Mihkli kiriku pastoraadi saalis toimunud keelepäeval tehti kokkuvõtteid keelekogumisest Lüganusel ja Vaivaras ning arutati, mida saaks sel aastal teha. Kirderanniku keelte säilitamise ja arendamise idee algataja Kaja Toikka oli nõus oma mõtteid nädalalehega Panorama jagama.

Viru Instituut alustas 2019. aastal Ida-Viru kutsehariduskeskuse eesti keele õpetaja ja Lüganuse kandi arvamusliidri Kaja Toikka algatusel ning keeleteadlase Jüri Viikbergi abiga Lüganuse murdesõnastiku koostamiseks ettevalmistustöödega, sõnade e-Lexisse kandmine kestab veel mitu aastat.

Mullu alustasid aga keeleteadlane Piret Norvik ja kodu-uurija Anne Nurgamaa Vaivara kandi keele uurimisega, lootes veelgi leida jälgi Vaivara murrakust. Selleks intervjueeriti ja lindistati kümmekonda kohalikku. Paraku on aga vanast murrakust vähe jälgi, mistõttu nüüd keskendutakse sõjajärgsele keeleloole, et jäädvustada selle aja keele tundjaidki. Need projektid jätkuvad ja täiendavad teineteist uute vormidega ning aitavad alustada Jõhvi murraku kogumist ja uurimist.

Kaja Toikka tuletas hääbuvast Ida-Virumaa murdekeelest rääkides meelde, et keeleteadlane Tiit-Rein Viitso on hakanud tabavalt nimetama kirderanniku keelt Alu murdeks, tõstes selle võrdväärsena teiste eesti murrete kõrvale.

Kaja Toikka on Lüganuse murraku uurimise ja propageerimisega tegelenud juba mitu aastakümmet ja laiendamas nüüd oma haaret kogu regioonile.

Võib tunduda uskumatu, kuid see on tõsi, et 1,2 tuhat inimest on koondunud Facebooki gruppi „Lügänuse ajaluo ja kiele sõprad”. Grupis suhtlevad ja vahetavad teadmisi Lüganuse kihelkonna ajaloo, samuti murdekeele huvilised.

Eesti Keele Instituudi keeleteadlane Jüri Viikberg tutvustas Jõhvis toimunud kohtumisel koostöövõimalusi Eesti Keele Instituudiga sõnastike koostamisel ja innustas meid koguma ka nõukogudeaegseid kohalikke sõnu, väljendeid, mõistatusi või vanasõnu, kaasates noori vanavanemate lugusid jäädvustama.

Kirderanniku keelte entusiastid on valmis selleks, et hakata kavandama esimesi samme kohaliku murdekeele elluäratamiseks, mis eeldab õpikute, grammatikate ja sõnaraamatute koostamist ning väljaandmist. Kaja Toikka ongi sellega juba 2000. aastal algust teinud.

Jõhvi kiriku pastoraadi saalis toimunud kohtumisel tegi ajaloolane Vallo Reimaa ettekande Jõhvi kandi kohanimede kohta, mis on tihedalt seotud kohaliku keelega.

Jõhvi Muuseumi Seltsi abiga on saadud häid viiteid mitmete kohaliku (murde)keele tundjate kohta, kuid siiski vajatakse ka avalikkuse abi. „Vähemalt minu pilgu järgi hinnates paistis Jõhvi kiriklasse kogunenud inimestel küll jätkuvat usku, et vähemalt mingil kujul on võimalik kunagist Alu murret veel taaselustada. Mõned neist on isegi asunud seda uuesti selgeks õppima. Kindlasti tuleks selle tegevusega jõuda ka koolidesse, kus on selleks aga hädasti vaja murdekeelseid õpperaamatuid. Algust võiks teha olemasolevate käsikirjaliste grammatikate publitseerimisega, mille on koostanud kohalikku murdekeelt arhiividesse talletanud keelejuhid,” arvab Vallo Reimaa.

Kaja Toikka märgib, et Kohtlas sündinud Endel Metsa käsikirjade kogust leiab Jõhvi murde grammatika – see raamat ootab juba ammu äratrükkimist. Ent kaks kõvakaanelist Jõhvi murdetekstide kogumikku jõudis Nõukogude ajal Endel Metsalt siiski trükki. Enamik tema poolt kogutud materjali on paraku endiselt arhiivides peidus. Samasuguseid käsikirjalisi grammatikaid leidub ka Lüganuse ja Vaivara kihelkondade kohta. Tasub uurida ka Iisaku piirkondlikku keelt. „Kohalikud keeled on oma olemuselt väga sarnased rahvariietele – igal kihelkonnal omad rahvariiete mustrid ja oma kohalik keelemurre,” ütleb Toikka.

Nädalaleht Panorama kohtus Kaja Toikkaga Sillamäel, kui tal olid parajasti käimas hommikused tunnid Ida-Viru kutsehariduskeskuses. Vestluse asukoht viis vestluse ootamatule teemale. Pealegi on Kaja pärit just Vaivarast.

Võib tunduda üllatav, kuid kirderanniku keeled võivad olla huvitavad Ida-Virumaa venekeelsele elanikkonnale. Hiljuti toimunud Sillamäe muuseumi kodulookonverentsi päevakavasse võeti näiteks keeleteadlase Piret Norviku ettekanne Vaivara murdekeelest. Seejuures istusid saalis pea eranditult venekeelsed inimesed ja kuulasid huviga. Kas pole aeg hakata meil endil – eestlastel teatud ümberhinnanguid tegema?

Viru Instituut kutsub üles endiseid ja praeguseid Jõhvi kandiga seotud inimesi murdesõnade juurde ka nõukogudeaegseid väljendeid otsima ning intervjuude läbiviimiseks keeletundjaid ja põliselanikke soovitama.

Sirje Õnn on avanud Facebookis aruteludeks ja materjali tutvustamiseks avaliku grupi „Kirde Eesti murrakud ja murded”, kuhu saab saata nii üksikuid sõnu, väljendeid või tekste, aga ka lindistusi ning videoid. Kes ei soovi oma materjale edastada Facebooki kaudu, võib need saata e-postiaadressil marge@viruinstituut.ee. Töörühm vaatab materjalid läbi ja annab teada, kui midagi soovitakse avalikustada. Samuti avaldatakse teateid ja materjale instituudi kodulehel.

Lootust annab projekti meeskonnale ka fakt, et keelepäeval oli mitmeid kohalikke, kes rääkisid ja tutvustasid Jõhvi murrakut.

Kui kellelgi on veel mõtteid, kuidas Jõhvi, Lüganuse, Iisaku või Vaivara keeli jäädvustada, palutakse tal kindlasti ka need ideed edastada, sest projektid on pikemaajalised ja vajavad uusi tegevusi. Kõiki neid projekte toetab Eesti Rahvakultuuri Keskuse meede „Virumaa pärimuskultuuri toetamine”.

Peagi saabub Jõhvi keskraamatukogu juubel. Kaja Toikka, Vallo Reimaa ja teised kirderanniku keelte uurijad arvavad, et raamatukogu juubeliks võiks kokku panna Alu murret ja ka Jõhvi murrakut tutvustavate materjalide näituse. Märkimisväärne osa materjali selleks on Jõhvi mahukas kultuurikihis juba täiesti olemas. Kaja Toikka on igati valmis sellise näituse koostamisel oma teadmisi jagama. Lisaks saaks Kaja Toikka meeskond tuua Jõhvi keskraamatukogule juubelikingitusena kaasa ka killukese elavat murdekeelt.

Jana Kuiv

Foto Kaja Toikka (paremal). Foto eraarhiivist