Koolivaheaeg on täies hoos. Miks ei võiks rõõmustada. Nagu selgus, on põhjusi muretsemiseks rohkem kui võiks arvata.

Uued laste mänguväljakud – skatepargid ja linnaväljak on saanud linnarahvale mitte ainult populaarseteks puhkekohtadeks vaid ka kohtadeks, kus on suur tõenäosus kuulda lubamatuid roppusi, kogemata kukkudes saada trauma ohvriks või sattuda kokku alkoholijoobes suitsetavate noorukitega (ja mitte ainult noorukitega).

Politsei- ja Piirivalveameti Jõhvi politseijaoskonna töötajad käisid regulaarse patrullteenistuse ajal populaarsemates noorte kogunemiskohtades ning rääkides noorukitega tuletasid neile meelde – mis on halb ja mis on hea.

Politsei- ja Piirivalveameti Jõhvi politseijaoskonna vanemkomissar, piirkonnapolitseinik Svetlana Safronova on tuttav paljudele koolinoorte põlvkondadele. Politseitöötajana on ta paljude aastate jooksul käinud haridusasutustes ja pidanud loenguid, osalenud noorte osalusega linnaüritustel. Teda võib ka praegu näha erinevate noorteürituste žüriis. Tööajal on aga kõik palju tõsisem. Koos kolleeg piirkonnapolitseinik Roman Trubkiniga (Ahtme ja Oru linnaosad) seiras ta väikelaste ja koolilaste vaba aja veetmise kohti ja vestles nooremate kohtlajärvelastega.

Politseitöötajad patrullivad regulaarselt tänavatel ja noored suhtuvad sellesse rahulikult.

Vormis inimese soov rääkida noortega kutsub aga neis esmalt esile ehmatuse ja küsimuse, et mida ma olen teinud? Mõne minuti pärast muutub naeratusega läbiviidud vestlus huvitavaks ja haaravaks dialoogiks, mille käigus tekib noorukitel rida huvitavaid küsimusi, millega tihti ühinevad ka kõrvalseisvad täiskasvanud.

Arutelude käigus räägiti noorte ropendamisest, avalikes kohtades alkoholi tarbimise probleemidest. Juttu tuli ka noorte ja täiskasvanute suitsetamisest laste mänguväljakute ääres.

Svetlana Safronova:- Üsna tihti saabuvad meile elanikelt telefoni teel või kirjalikult kaebused rikkumistest laste mänguväljakutel ja spordiväljakutel. Meie püüame alati operatiivselt reageerida ja saadame patrullteenistuse. Noored püüavad meid politseivormis nähes käituda viisakalt ja rahulikult. Me ei saa igale poole korra jälgimiseks töötajaid saata, seepärast teemegi selgitustööd tänavatel: tutvustame kehtivaid seadusi, tuletame meelde ohutustehnika nõuete täitmist mänguväljakutel ja skatepargis. Kontrollime varustust rulluiskudel või jalgrattal sõitmise ajal jne.

– Millised on skateparkide ja laste mänguväljakute seiramise tulemused?

Roman Trubkin:- Kui rääkida noorematest lastest, siis enamuses on neil olemas kiivrid, põlveja küünarnukikaitsed. Vanematel lastel selliseid kaitsevahendeid alati pole.

– Kuidas tegutseb politsei sellisel juhul?

Roman Trubkin:- Me vestleme nendega ja palume käia kodus ning võtta puuduvad kaitsevahendid kaasa. Selliste märkuste ignoreerimisel mitmendat korda võtame ühendust lapsevanematega.

– Kui pärast lapsevanemate poole pöördumist lapsed ikka rikuvad ohutusreegleid ja sõidavad ilma kaitsevahenditeta, mida teete siis?

Roman Trubkin:- Kuni 18 aastani vastutavad lapse kasvatuse eest lapsevanemad, on võimalus pöörduda ka lastekaitse poole, kellel võivad tekkida küsimused lapsevanematele. Meie võime teha trahvi liikluseeskirjade rikkumise eest.

– Ropendamine – ebatsensuursete sõnade kasutamine pole välja mõeldud eile. Alkoholi tarbimise ja suitsetamise vastu pole noortel samuti kaitset. Kuidas teha nii, et see kõik ei mõjutaks kurvalt lapse saatust?

Svetlana Safronova:- Igasuguseid probleeme tuleb märgata õigeaegselt ja siis töötada nende kõrvaldamise nimel. Lapsevanematel on samuti kasulik käia vahel ootamatult noorte kogunemispaikades, kus käivad ja kogunevad sõpradega nende lapsed. Tuleb tunda huvi oma lapse elu vastu ka väljaspool kodu- ja kooliseinu. Peaaegu iga lapsevanem arvab, et tema laps käitub väljaspool kodu seadusega lubatud raamistikus, ei ropenda, on korralik ja viisakas ümbritsevate inimeste suhtes. Tegelikkuses on aga tihti kõik teistmoodi.

Täna, kui me vestlesime noortega, nad tunnistasid meile, et vahel kasutavad ka nemad ebatsensuurseid väljendeid.

– Tihtipeale kuuleme ebatsensuurset kõnet laste mänguväljakul viibivate täiskasvanute juuresolekul, kes puhkavad seal väikelastega ja ei julge teha märkusi 16-aastastele noormeestele, kes on kogunenud noorte kampadesse.

Svetlana Safronova:- Kui teha märkusi, siis väga viisakalt. Kahjuks juhtub tegelikus elus absoluutselt vastupidiselt. Täiskasvanud kannatavad viimase piirini ja siis tulevad võõra lapse juurde ja hakkavad neid raevukalt riidlema. See aga ei tõota midagi head. Füüsilise kohtlemise korral rikub täiskasvanu ise seadust.

Kui inimene näeb, et laste mänguväljakul juuakse alkohoolseid jooke ja suitsetatakse, siis on õigem kutsuda välja patrullteenistus.

– Kuidas ei tohi käituda antud olukorras?

Kindlasti ei tohi käituda ropendajate moodi ja langeda samale tasemele, hakata õpetama, eriti kui täiskasvanud on samuti tarbinud alkoholi.

– Interneti ajastul võivad mõned tunnistajad noorte käitumist telefoniga ž lmida ja panna üles internetti. Kuidas sellisest mitte ükskõiksest kodanikust mitte muutuda seaduse rikkujaks?

Svetlana Safronova:- Inimesed panevad tavaliselt internetti sellised materjalid, et tuntaks ära kes on need seaduse rikkujad. Tuleb meeles pidada, et teiste inimeste info avalik ajagamine ilma nende või lapsevanemate nõusolekuta on isikukaitse seaduse rikkumine. Kõige mõistlikum on pöörduda kohe politsei poole.

Politseitöötajad tunnistavad, et kõik märkused paljudele noortele esimese korraga kohale ei jõuagi. Seepärast ongi täiskasvanud noortele teejuhiks, et nad teelt kõrvale ei kalduks. Nagu ütleb üks vanasaõna – vesi teritab kivi.

Vestles Ilja Telnov