Nagu arvavad kauplejad ja ostjad jätkub tänavakaubandus ka tulevikus, sest ühed tahavad müüa ja teised tahavad osta värskeimat vitamiinidega toodangut – otse aiast peenardelt või värskelt metsast korjatud.

Miniturg uue “Grossi“ kaubanduskeskuse juures Kohtla-Järve Ahtme linnaosas pole kunagi tühi: varahommikust askeldavad siin oma vitamiinirikka toodanguga kauplejad – ilusasti, maitsekalt paigutavad nad oma kauba müügilettidele. Põhiliselt on siin pensionärid ja paljude jaoks on see koht nagu peole minek, hoolitsetakse mitte ainult kauba väljapaneku vaid ka oma välimuse eest.

Siin on igasugust vitamiinidega kaupa, mis aias kasvatatud või metsast korjatud.

Ajal, mil nädalaleht „Panorama“ turgu külastas, oli seal müügil hooaja peamine vitamiin – Tartumaa maasikas hinnaga 5 eurot kilogramm. Müüs perenaine ise, vanaema Tartumaalt – nagu ta ennast nädalalehele „Panorama“ tutvustas ja meelsasti rääkis: maasikakasvatus on meie pere töö palju aastaid. Maasika kasvuajal me peaaegu elame põllul ja mitte ainult meie pere, vaid aitab ka terve küla. Nii puhas maasikas tuleb aga sellest, et kasvatame seda kile peal. See on uus sort ja seetõttu väga maitsev ning ma ei alanda hinda. Kulutused on samuti päris suured ja tahaks need tasa teha. Siin müün ma oma maasikaid juba 25 aastat ja ostetakse alati hästi.

Ljudmilla müügilaual oli peale teiste vitamiinirikaste kaupade ka oma aias kasvatatud varane kartul. “Kõik on väga lihtne. Istutan 25. aprillil mitte kasvuhoonde, vaid välja oma aeda kattes ta kilega (annab paremini soojust kui katteloor). Samuti soendan paar päeva enne istutamist istutamiskohta samamoodi kilega. Õnnestub varem korjata ka kabatšokke, mis armastavad samuti soojust. Istutan neid istikutena. Aga et maasikatel oleks suurem saak, vahetan neid iga kahe aasta tagant. Kõike kasvatan enda jaoks, aga ülejäägid müün turul inimestele. Ostjaid on palju, sest eelistatakse naturaalseid toiduaineid, mida inimesed on ise kasvatanud ja mis on maitsvamad ja tervislikumad.

Oma Jõhvi vallas asuvast talust tuli siia  kauplema Luule: “Juba 40 aastat müün siin turul oma toodangut, müün muidugi ka mujal. Mul on oma püsikliendid.“

Nataljal on müügivalik laiem – lisaks metsasaadused ja ka ravimtaimed – sealhulgas naistepuna. Mets on minu armastus. Käin seal väga tihti hilissügiseni marjul ja seenel ja olen seda teinud kogu oma teadliku elu. Käin metsas abikaasaga, kes viib mind sinna autoga. Teame kohti, mis on alati saagirohked. Kui astun metsa, alati kummardan ja teretan Metsahaldjat. Kui lähen ära, siis tänan teda saagi eest.

Maria müügilaual on põhiliselt metsaannid, eriti palju on metsmaasikaid. Tundsin huvi, et kus oli võimalik nii palju maasikaid korjata:  – „Ida.Virumaal“ vastas müüja naeratades. Armastan väga metsa ja abikaasa samuti. Koos käime kogu hooaja metsas maasikaid, mustikaid, pohli, jõhvikaid ja muidugi ka seeni korjamas. Seda kuni hilissügiseni välja. See on samuti raske töö, aga metsas on hea. Mets mitte ainult ei kingi meile igasuguseid metsaande vaid ka ravib, annab juurde jõudu, metsas tunnen alati ennast paremini. Kahjuks metsi pidevalt raiutakse ja veetakse välja ning tuleb ostida uusi marjade ja seente kasvukohti. Kahju, et raiutud metsalankidel pole korda, kõik on hooldamata ja korrastamata.

Kõige rikkalikum ja kaunim müügilaud oli Elviiral. Tema on hariduselt agronoom, aga praegu juba pensionil:  „Tavaliselt meid inimesed tänavad, aga on ka selliseid, kes riidlevad ja kurdavad, et kõik kasvab niisama ja võiks hindu alla lasta. Tegelikult on see väga suur ja aeganõudev töö, mis nõuab ka kulutusi. Ka enne turule minemist on vaja kaup korralikult ette valmistada, et see oleks värske ja säiliks kauem. Minul on oma maja ja kulud suured,  elektri eest maksan nüüd 200 eurot kuus. Seepärast käingi siin turul müümas. Pension on aga väike, sellest ei piisa.

Koha eest turul tuleb samuti maksta, tõsi küll, see on 1-2,5 eurot aga ka siin on probleeme, sest kohti on vähe.  Koht tuleb kinni panna vara hommikul kell 5-6. Kohti ei jätku kõigile ja kaasa tuleb võtta ka oma laud. Siin on kauplejate vahel nagelemisi kohtade pärast. Hiljuti teatati meile, et ära võetakse veel kaks müügikohta. Kauplejad pahandavad, et alles jääb kolm müügikohta selle asemel, et neid juurde tekitada.

 Mingil määral peaks probleemi lahendama uus kümne majakesega turg vana „Grossi“ poe vastas, aga siiani ei tea keegi kui palju maksab majakese rentimine ja millal ning kas üldse ta tööle hakkabki. Millised on seal kauplemise tingimused jne. Kelle jaoks nad ehitati, helistasime linnavalitsusse ja keegi ei oska meile konkreetselt vastata. Üldiselt suhtuvad kauplejad nendesse majakestesse skeptiliselt, sest seal ei ole kaupa väljast näha.  Lihtsam, odavam ja parem oleks olnud katusealune kauplemislaudadega. Siin on hea kauplemise koht. Inimesed lähevad keskusesse ja tee peal vaatavad mida meie pakume, sinna majakestesse on vaja spetsiaalselt minna ja paljud kindlasti ei lähegi. Nii et, hea oleks, kui need kauplemisletid siin jääksid ka tulevikus.

 Sellise pöördumise tegid meile kauplejad ise – selgitab lõpuks aselinnapea majanduse alal Vitali Borodin. Kauplejad soovisid parendada kauplemistingimusi ning Ahtme keskväljaku rekonstrueerimisel arvestatigi sellega, et mitte jätta turgu väljakule, vaid planeerida ta samuti keskusesse Toome tänavale uute kõnniteede äärde ning probleemi kauba eksponeerimisega ma samuti ei näe. Võib ju seda teha paviljonide ees, organiseerida sinna lauad ja palun väga. Need muidugi tuleb kauplejatel endal muretseda. Meie ülesanne on, et müüjad oleksid soojas ja et neil oleks elekter. Majakestes on elekter olemas. On võimalus keeta teed või kohvi. Ühesõnaga, luua inimlikud tingimused. Kui kellelgi on soovi oma kaubaga asuda majakestesse (mõned avaldused on juba ka olemas) tuleb võtta ühendust ja helistada linnavalitsusse ja me lahendame konkreetse müüjaga selle probleemi. Esialgu on majakeste rentimine tasuta, aga kauplejad peavad korra eest ise hoolitsema. Esialgne idee oli majakeste rentimine käsitöömeistritele ja aiasaaduste müüjatele. Oli veel üks idee kasutada neid iga-aastaste Jõululaatade korraldamiseks, mida igal aastal Kohtla-Järvel ei toimu. Kui Toome tänav oli ainult jalakäijatele, siis siin korraldati kogu aeg laatasid. Mini-turu avamine on planeeritud augusti algusesse, koos Ahtme Keskväljaku ja renoveeritud Ahtme  linnaosa  piduliku avamisega. Muidugi on erinevaid arvamusi ja kellelegi võib-olla ei meeldi puidust ehitatud majakesed aga mina arvan, et just nii lahendataksegi mini-turgude ehitust. Kusjuures mõnedele, kes oleks soovinud erksaid värve nende mõõdukate toonide asemel, ei meeldi ka majakeste värvitoonid. On ka neid, kellele ei meeldi turu asukoht. Oli ka mõte leida majakestele operaator, kes hakkaks mini-turu eest hoolitsema, kontrollima puhtust ja korda, aga praegu pole veel mingit konkurssi välja kuulutatud sellise operaatori leidmiseks. Vaatame kuidas asi käivitub ja kas operaator on ikka vajalik. Esialgu otsustasime jätta kõik kauplejate enda hooleks. On erinevad arvamused toiduainetega kauplemisel –  kalatooted, suitsukala, kas lubada või mitte. Samuti suitsutatud lihatoodetega.

Müüjad kardavad, et pärast kalaga kauplemist imbub kalalõhn maja seintesse ja siis on hiljem teise kaubaga nagu käsitöö kaubelda väga halb.  Kala maja peab jääma ainult kalaga kauplemiseks. Mina ei näe selles mingit probleemi, sest eelmistel laatadel oli nõudlus just suitsutatud kalatoodetele.

Antonina Vaskina

Autori foto