Kohtla-Järve linnavalitsus viis augusti esimesel poolel läbi rida kohtumisi linnaosade elanikega, et tutvuda linnaelanike ideedega, ettepanekutega, mida võib lülitada linna Arengukavasse ja tulevikus ka ellu viia.
Üritus üldise nimega „Räägi kaasa!“ toimus loosungi all „Me ei kaeba ega süüdista, vaid pakume välja ja arutame, kuidas teha elu linnas veelgi paremaks!“
Kohtla-Järve elanikud rääkisid valusamatest kohtadest ja probleemidest, mis olid kavasse lülitamiseks liialt väikesed või nende lahendamiseks pole siiani järjekord kätte jõudnud. Nii või teisiti on osa nendest küsimustest jäänud aastaid ilma vastusteta ja teeb kurvaks linna lihtinimesi. Igas linnaosas on selliste küsimustega oma nimekiri.
Linnavõimude ees väljaütlemiseks oli võimalus kõikidel soovijatel. Selleks olid linnaosade peatänavatele paigaldatud telgid istepinkidega ja toolid ning töötas „vaba mikrofon“. Ametnikud hoolitsesid ka selle eest, et üritus toimuks sõbralikus õhkkonnas, selleks mängis mõnus muusika, võis kostitada piruka või jäätisega, oli ka joogivesi. Arutelud toimusid nii eesti kui vene keeles.
Linnavalitsuse esindajad kuulasid ja kirjutasid üles linnarahva ettepanekuid, kuidas linn paremaks muuta. Korrektselt võeti kuulda aastatega inimeste südametesse kogunenud mured ja pahameel. Oli mida öelda. Nädalalehe Panorama küsimusele, kas kohtla-järvelased mäletavad, millal viimati tulid ametnikud kollektiivselt oma kabinettidest välja ja rääkisid kodanikega, vastati erinevalt: ühed nimetasid aastat 2014, teised aastaid 2017-2018, mõni ei suutnud meenutada ühtegi sellist kohtumist. Vaatamata selle, et mõned linnakodanikud ei varjanudki selliste kohtumiste skeptilist tulemuslikkust, tänati sellise rahvaga kohtumise korraldamise eest ka peale valimiste möödumist. Eriti oluline oli selline kohtumine väiksemate linnaosade elanikele, kes said võimaluse rääkida linna ametnikele oma muredest mis ei puuduta suurte linnaosade muresid.
Ürituste seeria avas kohtumine Sompa linnaosa elanikega. Linnakodanike räägitu kirjutati üles tahvlile. Koosoleku lõpuks olid tähelepanekud ja ettepanekud üles riputatud ettevalmistatud stendile.
Mittetulundusühingu esinaise Diana Berseneva arvates on üheks tähtsamaks probleemiks jalgratta ja kõnniteede puudumine Sompast Järve linnaossa ja Jõhvi. Samuti vee ja soojustrasside halb seisukord.
Soojuse tarnimise probleem oli teemaks ka Kukruse linnaosas.
– Kukrusel on soojus kõige kallim – rääkis Kukruse linnaosa elanik Natalja,- lisaks on rida vanu elamuid, kuhu lubati ehitada keskküte, aga madala sissetuleku tõttu keeldusid inimesed sellest ideest. Mitte kogu küla ei oma ühtset kanalisatsiooni süsteemi. Hiljuti tehti meile melioratsiooni ja pinnaveed hakkasid voolama metsa. Nüüd on küsimus selles, kes hakkab neid melioratsiooni kraave hooldama. Kui minna kõrvale majandusteemadest, siis meil on ilus kultuurimaja, mis lihtsalt seisab. Meie asula on üks vanemaid Kohtla-Järve linnaosi. Paljud siin elavatest inimestest ehitasid Kohtla-Järve linna ja töötasid vanas kaevanduses. Praegu on need inimesed vananenud ja minna pole neil kuhugi, et kusagil koos istuda ja ühiste tegevustega aega veeta.
Varem käis asulas perearst, aga praegu pole loodud tingimusi selleks, et ta saaks siin vastu võtta. Puudu on sotsiaaltöötajast, kes võiks käia linnas ja tuua vanuritele ravimeid ja vajadusel viia inimesi arsti juurde. Noortel inimestel on transport, aga vanematel inimestel selline võimalus puudub – rääkis naisterahvas.
Ühistranspordi teema tõusis üles mitmes linnaosas. Ka Kukrusel muutus see teema probleemseks pärast uue kiirtee ehitamist ja sissesõidu ümberehitamist ning pikendamist.
Mikrobussid Kukrusele sisse sõita eriti ei taha, see on liigne ring, kui mõni klient nõuab siis jah aga tavaliselt sõidetakse meist mööda.
Natalja, mis eesmärgiga te tulite kohtumisele?
Kindlasti rohkem sellepärast, et mured välja öelda, aga mitte uusi roosasid unistusi luua. Ma saan aru, et ajad pole just kõige paremad nende probleemide lahendamiseks, aga ma loodan ehk meie laste jaoks tulevikus õnnestub klubi uuesti tööle panna ja olemasolevad probleemid veel lahendada.
Pole oma kohta vaba aja veetmiseks ka Käva elanikel. Jalutada Kohtla-Järve Kultuurikeskusesse vanemad inimesed ei saa, see on kauge. Paljudel Käva elanikel puudub ka kanalisatsioon.
Käva elanik Olesja rääkis sellest, et mõnedel on kasutusel septik, mõnedel lihtsalt kaevatud välikäimla, kuid terviklikku lahendust ehk ühtset kanalisatsiooni võrku pole ja mitte igaüks ei jõua soetada endale septikut. Siin tuleks läbi viia elanike küsitlus ja leida mingil hea lahendus.
Asulas on palju lapsi, mõni aasta tagasi ehitas linn korraliku lastemänguväljaku, aga sellel puudub piirdeaed, sest sõidutee on kohe kõrval ja ümber kasvavad puud ja põõsad, mis piiravad head nähtavust.
– Kas teie ettepanek on puud maha saagida?
– Ei, ettepanek on ehitada mänguväljaku ümber piirdeaed- ütles Olesja.
Teine Käva elanik Valentina tegi ettepaneku paigaldada nn. „lamavad politseinikud“ ja paigaldada sisse- ja väljasõidul videokaamerad. Puhkepäevadel tuleb siia palju suvilate rahvast ja nende hulgas ka alkoholijoobes noori, kes armastavad maasturitega kihutada ja seavad ohtu meie lapsi.
Aga kui rääkida Kohtla-Järvest terviklikult, mida tuleks paremaks muuta?
Kui näiteks sisse sõita Jõhvi poolt , siis me näeme häbiväärset veetorni, sissesõidul Tallina maantee poolt pole üldse midagi. Miks ei võiks olla seal ilus valgustatud Kohtla-Järve mingi sümbol või silt – täpsustas Valentina.
Kävas on väga palju aiamaid ja sellepärast olid nende tahvlil sinna riputatud sedelitel sellised ettepanekud, mis puudutasid just aiamaade omanikke: panna prügikaste ja komposti kaste, organiseerida kord või paar aastas suuremõõdulise prügi väljavedu.
Kohtla-Järve linnaelanikud nähes kuidas kerkivad kaupade hinnad, enam ei tõstata probleemi väljalülitatud valguse küsimuses möödunud kuudel. Kõik saavad aru, et uus kütteperiood kujuneb väga kalliks. Vaatamata sellele pole inimesed unustanud ka eesseisvate Jõulupühade aega ning palusid Kävasse ilusamat jõulukaunistust ja ilutulesid.
Oru asulat võiks nimetada kõige õnnelikumaks väikestest asulatest. Siin pole probleemi kanalisatsiooniga, veetrassid olid hiljuti uuendatud, erinevalt Kukruse ja Käva asulatest töötab siin oma rahva jaoks olgugi et väike aga oma Oru klubi, kus toimuvad perioodiliselt erinevad üritused ja kontserdid.
9. augustil toimunud kohtumisel Oru alevikus, osalesid selles ka Oru lapsed, kes ei häbenenud teha oma ettepanekuid. Nii julged säravate silmadega poisid tegid ettepaneku ära värvida majad ja teha korda kõik teed. Vanem põlvkond hindas noorte ettepanekut ja omalt poolt toetades noori tegi ettepaneku korraldada suveperioodil noortele discoteeke ja vanematele puhkeõhtuid. Osa ettepanekuid puudutas meelelahutusliku osa Oru asulas ja oodati rohkem kultuuriüritusi. Veel pöörati linnavõimude tähelepanu kohalikule tiigile, et see on hakanud kuivama ja hea oleks teda puhastada. Ei jäänud tähelepanuta ka valgustuse küsimus. Tehti ettepanek vaadata üle valgustuse praegune liin ja tehti ettepanek muuta see enim käivate kohtade kasuks.
Mõned ettepanekud vajasid linnaametnike selgitusi. Nii juhtus jalgratta- ja kõnniteedega. Kui selliste teede ehitus Oru alevikus sõltub puhtalt Kohtla-Järve linnavalitsusest, siis sellise kõnni-ja jalgrattatee rajamine Tallinna maanteeni sõltub ka Toila vallavalitsusest, kelle territoorium algab kohe pärast raudtee ülesõidu kohta. Oru linnaosa elamistingimused on tunduvalt paremad kui teistel väikestel linnaosadel, kuid siiski on ka siin omad ebamugavused nagu puuduvad pangaautomaadid, postiautomaadid, sotsiaaltranspordi puudumine, sotsiaal- ja noorsoo töötajate puudumine.
– Asulas elab palju pensionäre, kes ei valda arvutioskust ja teostavad pangaülekandeid pangaautomaatides. Selleks aga tuleb sõita teise linna – konstateeris Oru elanik Niina. Kui ma tulin elama Orule töötasid klubis ringid, toimusid kontserdid. Mingil ajal läks kõik suleti. Praegu klubi töötab, aga siin toimusid aastas paar kontserti ja üks etendus. Meil ei ole suur asula, umbes tuhat elanikku, aga ma arvan, et väärime mitmekesisemat vaba aja veetmise kultuuri – ütles koosolekust osaleja.
Teine kohtumisest osavõtja Vitali arvas, et suurem tähelepanu peaks olema suunatud lastele ja noortele.
– Tänapäeva lapsed on jäetud iseenda hoolde, elavad ninapidi telefonides ja arvutites. Paljud on eemaldunud üldse reaalsest elust. See, et kellelgi on vaja nende abi, nende pähe niisama ei tule, keegi peab ju seda neile ütlema. Selliseid asju, nagu kaastunne, lähedaste tähelepanu on vaja kasvatada. Nende küsimustega on vaja tegeleda pidevalt. Sellepärast arvan, et siin peaks olema ka noorsoo töötaja ja lastetuba. Meil on noori, kes võiksid noori teleekraanide eest ära tõmmata ja nendega tegeleda, aga tahaks linnavõimude toetust selles küsimuses – jagas oma arvamust Vitali.
– Sellel ajal kui uus arenguspetsialist Anton Makarjev vastas aastatega kogunenud küsimustele ja oli moderaatori rollis, vestlesid teised ametnikud nende inimestega, kes ei julgenud mikrofoni rääkida.
– Kõige rohkem küsimusi sotsiaalteenistuse kohta oligi esitatud Oru linnaosas- ütles Kohtla-Järve abilinnapea sotsiaalküsimustes Evelin Danilov. -Täna kõlas mitu korda küsimus sotsiaaltranspordi kohta, mis pole Kohtla-Järvel arenenud nii nagu oleks vaja. Selle küsimusega ma hakkan tegelema. On inimesi, kes ei suuda oma vanuses enda eest hoolitseda ja nende inimeste hooldamise küsimusega hakkame samuti tegelema, saadame sotsiaaltöötajad, koostame vastavad plaanid ja püüame lahendada seda olukorda. Iga juhtum on individuaalne.
– Ahtme ja Oru linnaosavanem Aljona Kazakova vastutas seekord jäätise jagamise eest. Kuni vahvlitorukene täitus maiustusega, jõudis Aljona suhelda elanikega ja pärast üles märkida nende tähelepanekud ja ettepanekud. Väga ohtralt jagasid mõtteid lapsed, kelle jaoks oli selline kohtumine linnaametnikega esimene kogemus.
– Ma leian, et sellised mitteformaalsed kohtumised elanikega on väga kasulikud nii ametnikele kui ka inimestele, kes saavad oma mured ja ettepanekud otse linnaametnikele edasi kanda. Kõik arvamused analüüsitakse ja valitakse välja parimad, et need kirjutada linna Arengukavasse. Kuigi selliste kohtumiste eesmärgiks oli just Arengukava koostamine, andis see väga hea ülevaate sellest, mida linnaelanikud üldse arvavad ja mida peaksid tegema linnavõimud elu parendamiseks Kohtla-Järvel – ütles Aljona Kazakova.
– Ahtme linnaosa on suuruselt teine linnaosa, aga kokkutulnuid polnud just eriti palju, rohkem muidugi kui teistes linnaosades nagu Sompa, Kukruse, Käva ja Oru aga sellist võimalust kohtuda linnaametnikega mööda lasta mõned ei tahtnud, sest tavaliselt suheldakse rahvaga ainult enne valimisi aga siin oli veel „Vaba mikrofon“. Sümboolne oli, et selline kohtumine Ahtme linna elanikega toimus veel varsti avataval keskväljakul. Just kesktänavate teemat puudutavad küsimused ja ettepanekud kõlasidki paljudelt elanikelt.
– Kui ühed palusid rohkem kultuuri- ja spordiüritusi, siis teised vastupidi palusid sellised massiüritused kaugemale välja viia ja soovisid rahu. Nii võtsid negatiivse hoiaku ühed elanikud teiste elanike ettepanekuga paigaldada keskväljakule korvpalli rõngad. Ühed soovisid tänavapinkide paigaldamist majade ette, teised olid vastu, et siis hakkavad seal kogunema marginaalid ja tarbima seal alkohoolseid jooke ning lärmama. Ja kui selle probleemi lahendamisele võivad kaasa aidata politseitöötajad, siis vaevalt nad suudavad vanematele daamidele selgeks teha tuvide söötmise kahjulikkust tänavatel. Paljude elanike arvates oleks mõistlik paigaldada rida keelumärke, mis keelustaksid lindude söötmist. Mis täpselt ei muutu keelumärkide paigaldamisega, see on majade põõsastes käivate meeste vajaduste rahuldamine, sest Ahtmes puudub avalik WC. Nii, et soovi korral tuleb sõita Jõhvi kaubanduskeskustesse kas tasulisse või tasuta käimlatesse. Transpordi liiklus on aga arvestades graa¥ kut selline, et inimesel peab jätkuma kannatust, et ära oodata. Transpordi küsimus leidis kõneainet ka Ahtme linnaosas. Pahameelt tekitas mõnede liinide ära kadumine. Linna ametnikel tuli selgeks teha, millised on linna liinid ja millised maaliinid ning kus lõpeb linna vastutusala.
– Ahtme linnaosa elanikud soovisid näha enda linnaosas rohkem väiksema vormiga ART -objekte. Üks nendest oleks võnnud olla sein, kuhu pannakse üles suured fotod Ahtme linnaosa kujunemisloost. Kindlasti kasutada maksimaalselt suurt keskväljakut, peale kultuuriürituste ja spordiürituste võiks näidata suurel ekraanil ¥ lme ja talvisel ajal teha seal liuväli. Potensiaalsete projektide hulgast tuli ettepanek rajada tunnel raudtee alt ühendamaks Puru ja Ahtme linnaosad ning teha raudtee ülekäik ohutumaks.
Seeriaürituste „Räägi kaasa“ viimane kohtumine toimus Järve linnaosa elanikega. Sellele kohtumisele tuli oodatust vähem rahvast, isegi vähem kui Ahtme kohtumisele ja suurem osa nendest olid haridusasutuste, kultuuriasutuste ning noorsooasutuste töötajad. Kultuurikeskuse juures toimunud üritusel võid tekkida mulje, et üritus jäi ära või toimub hoopis teises kohas.
Osa 11. augustil ära märgitud soove, ideid ja probleeme olid ka ilma selleta juba linna võimudele tuttavad. Ebameeldivad lõhnad VKG-st, korterühistute abi saamine fassaadide remondiks, Kurtna noortelaagri taaselustamine, urnide puudumine lemmikloomade jaoks. Noortekeskus Järve linnaosas: – kõnniteede puudumine seal, kus on sõiduteed ja jalakäijad liiguvad sõiduteel jne. Paljud märkisid, et kommunikatsioon linnaelanike ja linnaametnike vahel võiks olla palju parem. Võimalik, et siis oleks ka sellisel kohtumisel osalejaid palju rohkem. Sellest annab tunnistust asjaolu, et Järve linnaosa kohtumisele tulid ka mõned inimesed Ahtme linnaosast. Kuigi mõned osalejad näitasid üles murekohta, et kõik jälle Ahtme linnaosa jaoks, siiski kõik ettepanekud leidsid kajastust kirja panduna lehtedel suurel tahvlil. Selle hulgas ka Ahtme klubi remont või hoopis uue ehitamine, park Ahtmes.
Olid ka ettepanekud, mis olid aktuaalsed kõikidele linnaosadele: ühiskondlikud tualetid, kaasatud eelarve suurendamine, ohutuse tõstmine linnas ja videokaamerate paigaldamine, soodustused paljulapselistele perekondadele.
Palju juttu tuli Järve linnaosa sümbolist – veetornist, sissesõidul Jõhvist Kohtla-Järvele. Sellist hulka „komplimente“ pole saanud isegi Muusikaväljak Jõhvis, mis arhitektuurilise moe sümbolina oli rooste värvilahendusega.
Järve linnaosa elanike arvates peaks linnaosa saama erksamad ja kaasaegsemad värvilahendused, mitte nagu on täna – hallid ja sombused. Näiteks istepingid on kombeks värvida pruuni värviga, seda ei peaks käsitlema kui mingit dogmat, vahel võiks neid ka muuta. See puudutab halle munitsipaalhoonete seinu, nagu linnavalitsuse hoonegi, ühistransporti. Seal, kus ei saa abi värvidest tuleb kasutada dekoratiivvalgustust jne.
Paljudel kohtlajärvelastel on olemas oma elektritõukerattad, aga laadida neid, nagu telefone ja arvuteidki, kusagil ei saa.
Järve linnaosavanema Ülle Lepassaare arvates, oleks võinud paljud üles kerkinud küsimused ammugi lahendada varem töö käigus, kui inimesed oleks pöördunud meie poole linnavalitsusse. Sinna aga ei pöörduta mitte alati.
– Paljusid ideid, eriti mis puudutavad väiksemaid linnaosi, me oleksime võinud lahendada operatiivselt, kui inimesed oleksid meie poole pöördunud. Paigaldada „lamavad politseinikud“ või tänavapeeglid ristmikutele, puude lõikamise ja istutamise probleemid pole üldse sellised teemad, mida Arengukava koostamisel arutama peaks. See aga tähendab, et peame linnaelanikega tihedamini kohtuma kabinetiväliselt ja arutama nende igapäevamuresid, linna parendamise küsimusi.
– Paljud juba rääkisid sellest, et selliseid kohtumisi tuleks korraldada kord aastas.
– Mina aravan, et selliseid kohtumisi võib korraldada ka kaks korda aastas. Suhtlemine kabinetiväliselt võib anada palju paremaid tulemusi, kui inimesed on valmis suhtlema, arutama – ütles Ülle Lepassaar.
Seeria kohtumisi nimetusega „Räägi kaasa“ on seljataga. Nüüd seisab Kohtla-Järve ametnikel ees analüüsi tegemine ja esitlemine linnarahvale Arengukava projekti koostamiseks. Kohtumisel keegi ei varjanud, et osa ettepanekuid jäävad kindlasti realiseerimata, aga sellised kohtumised on väga vajalikud mõlemale osapoolele.
Kohtla-Järve linnavolikogu esimehe Tiit Lillemetsa arvates on sellised mitteformaalsed kohtumised väljaspool oma kabinette uus suhtlemise vorm ja sellised kohtumised peaksid saama igaaastasteks. See võimaldaks õigeaegselt läbi arutada mõned projektid linna elanikega, andes nendele võimaluse osalemaks samuti oma linna tähtsate küsimuste ja projektide elluviimisel.
– Mulle meeldis uus formaat suhtlemisel linnakodanikega. Praegu me arutasime linna Arengukava. Hea oleks, kui linna ametnikud tuleksid inimeste juurde ja seletaksid neile arusaadavalt mõnede dokumentide sisu, saades elanikelt tagasisidet ja nende hinnangut dokumentide vastuvõtmiseks. – lõpetas Tiit Lillemets.
Ilja Telnov
Autori fotod
JÄLGI MEID