Kaevurite päev – pidulik sündmus, mis kümneid aastaid on ühendanud erineva põlvkonna ja rahvusegaIda-Virumaalasi. Peaaegu igas peres on keegi, kes on seotud põlevkivi kaevandamise või töötlemisega. Seepärast pole üllatav, et seda päeva armastatakse ja tähistatakse. Ja kui eelmistel aastatel hajutasid selle rõõmsa pidupäeva põlevkivitööstuse sektorile „rohepöördega“ kogunenud hallid pilved, siis praeguse energiakriisi valguses ilmnes tõsiasi, et põlevkivitööstuse muuseumisse üleviimine on enneaegne tegevus. Aga tähistada seda pidulikku tähtpäeva Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumis on just paras koht ja aeg.

Pärast kaheaastast koroonaviiruse levikust tingitudpausi tuli rahvapidutagasi juba uue nimega Viru Fest. Muudeti ka formaati: massipidustuse asemele südaööni tuli tervele perele orienteeritud meelelahutuslik programm. Muutmata jäi selle pidustuse kõige tähtsam osa ehk kaevurite tänamine ja selle ametlik osa.

Esimestena tulid lavale koosviibijaid ametialasel päeval õnnitlema Eesti Energia juhatuse liikmed, kes andsid kätte mälestusmeened parimateks töötajateks nimetatutele: Roman Kornev, Jevgeni Upalev, Maksim Demidovitš, Aivar Pusi, Allan Lainemäe, Rudolf Borovoi, Juri Bažkov, Valentina Kovalevski, Aleksandr Laabe, Sergei Tkatšov, Vjatšeslav Karin, Denis Essers, Zoja Smirnova, Aleksei Artjuhin, Nikolai Žuravljov, Lilia Simuste, Sergei Judin, Nikolai Zapeka, Juri Aleinikov, Vadim Talalaev, Dmitri Tihon, Sergei Toika, Edita Põldmaa, Andrei Vassiljev, Vlada Puškarjova, Andrei Voronov ja Vadim Konovalov.

Selle aasta autöötaja tiitel omistati kaevanduse Ojamaa ja VKG kontserni järgnevatele töötajatele: Meelis Lein, Žan Narõškin, Dmitri Rubtsov, Toomas Rätsep, Viktor Andrejev, Sergei Ignatovits, Igor Toman, Jelena Panfilova, Žanna Semjonova, Vitali Loginov ja Mihhail Gromov.

Põhilaval toimus ka erinevate võistluste võitjate autasustamine. Kõikidel osavõtjatel lastest täiskasvanuteni oli võimalik näidata oma nupukust ja demonstreerida head füüsilist vormi. Kaevandusmuuseumi territooriumile olid üles pandud erinevad meelelahutus atraktsioonid ja teemapargid ning platsid. Nagu alati sai suure populaarsuse osaliseks väljapandud kaevandusmuuseumi tehnika.

Põlevkivi hakati kaevandama Ida-Virumaal XX sajandi alguses, kuigi esimesed viited põlevkivile pärinevad juba kaheksateistkümnendast sajandist. Eelmise sajandi kahekümnendate aastate algusest hargnesid kaevandustunnelid nagu arterid mööda kogu regiooni. Aastatega kaevandatava põlevkivi mahud vähenesid, samuti vähenes ka kaevanduste ja karjääride arv. Unustusse vajumise eest päästis 2001.aasta kevadel tegevuse lõpetanud Kohtla-Nõmme kaevandust idee luua sinna kaevanduspark-muuseum. Sellest sai suurim turismiobjekt Ida-Virumaal, kus on võimalik mitte ainult kaugelt vaadata seal seisvat tehnikat, vaid ka katsuda võimsa tehnika nagu kallurid, puurid võimsaid mehhanisme, mis töötasid nii maa peal kui maa all.

-Kaevurite päev on märkimisväärseim pidupäev Ida-Virumaal. Peaaegu igas peres on keegi, kes on seotud mäenduse või  põlevkivikeemiaga. Mina muidugi mäletan veel neid pidustusi Toilas, mida korraldas kontsern Eesti Põlevkivi. Mäletan seda busside hulka, mis liikus Toila-Oru pargi suunas. Praegu võib-olla pole pidustus nii mastaapne, kuid logistika on muutunud paremaks. Oma auto saab vabalt kuhugi parkida. Vabatahtlikud on väga operatiivsed, -jagas oma arvamust Artjom.- Siin on läbimõeldud WC-de asukohad, müügipunktid, infosildid. Kui võrrelda näiteks eelmise aastaga, siis autosid onparklas  rohkem, aga parkida on palju mugavam.

-Kas teile meeldis meelelahutuslik programm?

– See on väga mitmekesine. On laste ala, kus lastega töötavad animaatorid. Võib osaleda võistlustes, võib kuulata kuulsate artistide esinemist, võib käia maa all. Hea, et inimestel on võimalus lähemalt tutvuda põlevkivitootmise ja põlevkiviga, millistes tingimustes põlevkivi toodeti ennem ja toodetakse praegu. Üritused sellistes kohtades annavad võimaluse uutmoodi näha oma lähedaste ja tuttavate tööd kaevandustes.

-Kas teil õnnestus külastada muuseumi maa-alust osa?

-Jah, me oleme siin juba teist korda. Täna käisime maa all Ojamaa kaevanduse töötajatega. Oli väga huvitav kuulda nende arvamust, mis on nende aastatega muutunud kaevurite elukutses, sest Kohtla Kaevandus suleti 2001. aastal.

-Artjom, mis jäi täna teile kõige enam meelde?

Numbrid. 48 miljonit tonni põlevkivi on kaevandatud Kohtla kaevanduses 60 aastaga. Sellest oleks piisanud Narva Elektrijaamal 5 aasta jooksul  toota elektrienergiat tervele Eestile.

Augusti viimasel pühapäeval tähistasime Kaevurite päeva, ilm oli suurepärane,taevas selge, päike soojendas pidustusele tulnud külalisi. Kõrged endised tootmishooned tekitasid külastajatele päikese eest varjulisi kohti. Varjus olid ka paljud atraktsioonid, kontsertplatsil oli pilt samasugune, publik üritas leida varjualust puude vahel, kust jälgiti laval toimuvat kontserti. Õhtul täitusid lavaesised pingid juba publikuga, kes algselt varjasid endid päikese eest puude varjus. Palavus taganes õhtuste peaesinejate ajaks, kelleks olid seekord: Tanja Mihhailova-Saar, Daniel Levi ja Eestile 2001.aastal Eurovisiooni koju toonud Tanel Padar. Veel üheks õhtu pärliks sai Alika Milova, kes võitis TV show „Eesti otsib superstaari“.

Seda Kaevurite päeva Alika vaevalt nüüd unustab, sest siin täitus tema ammune unistus esineda duetis Tanel Padariga.

Paljude tavaelanike unistuson hingata kergendatult pärast järjekordset kütteperioodi. Kuigi töösturid kinkekaarte ei jaga, mis oleks võinud saada uueks trendiks Aastavahetuse üritustel,hakkab järgmise Kaevurite päeva või Viru Festi ürituse rõõm paljuski sõltumavalitsuse ja ärimeeste tehtavatest otsustest.

Ilja Telnov

Autori Foto