Lugedes pealkirja ei tule selle pealegi, et juttu tuleb Kaevurite Päevast. Ja veel kohtumisest nendega, kes on kümneid aastaid töötanud põlevkivi kaevandamisel ja on nüüd teenitud puhkusel. “Noortele on avatud kõik teed, vanadele kõikjal au ja uhkus!”, nii lauldi vanas filmis “Tsirkus”. Uutes tingimustes, milles Eesti elab juba üle 30 aasta, austatakse ametialasel pidupäeval meie riigi majandusele alusmüüri pannud veterane. Ja see on veteranide endi teene.  Kaevurite Päeva eel tunnustas ühiskondlik organisatsioon – Eesti Põlevkivi Pensionäride Ühendus – neid, kes kaevandasid põlevkivi kaevandustes ja karjäärides.

Nagu juba kirjutas nädalaväljaanne Panorama, pidi eriline pidustuse hetk olema juubilaride tunnustamine medalitega, mis olid tellitud veteranide ühenduse juhi Aleksei Georgievitš Kisseljovi poolt. Nii ka juhtus. Tõsi, tunnustati mitte kaheksat, vaid seitset inimest. Üks pensionär ei jõudnudki Kaevurite Päeva ära oodata ja lahkus meie hulgast varem. Teda mälestati minutilise leinaseisakuga. Ülejäänutele anti kätte juubelimedalid. Seda aga alles pärast seda, kui olid üle antud mälestusmeened ja kingitused neile, kel aastaid üle 90.

91-aastaseks sai Maria Zinovjevna Kudrina, kes 16. eluaastast töötas kaevanduses Käva-2. Raske uskuda, et noor tüdruk veeretas raskeid vaguneid,töötas sellises ametis, aga see on fakt. Voldemar Peterson, Mihhail Vassiljevitš Trusov ja teised veteranid tundsid sellel päeval mida tähendab ütlus “vanadele on meil igal pool austus”. No vot, jõuab järjekord ka noorteni – 85-aastasteni, kellele antakse kätte juubelimedalid. Üks nendest on Aleksei Vassiljevitš Kovaljov. Ainuke elav Eesti sotsialistliku töö kangelane Endel Paap annab juubilarile üle medali, seejärel annab Aleksei Vassiljevitš paariminutilise  intervjuu ajakirjanikule.

-Maa-alust staaži on mul 32 aastat. Alustasin elektrilukksepana Ahtme kaevanduse proovijaoskonnas. Oli esimene mehhaniseeritud kamberplokk. Ahtme kaevanduses töötas kümme meie suguvõsa inimest, meie perekonnanimega.  Viis venda ja nende pojad.  Pärast läksin üle Viru kaevandusse, kus töötasin seitse aastat. Hiljem need kaks kaevandust suleti. 1987. aastal läksin pensionile.  Olles pensionil, töötasin veel neli aastat. Praegu elame abikaasaga normaalselt. Mul on juba viis lapselapselast, üks on juba kooli lõpetamas. Üks lapselapselaps on Inglismaal. See on USAs elava noorema tütre, kes on USA kodanik ja elab  Texases,  lapselaps. Tema tütar lõpetas Leningradi Mäeinstituudi ja otsustas õppida edasi, sooritas kõik eksamid inglise keeles, sai bakalaureuse kraadi ja õpib  aspirantuuris.

– Aleksei Vassiljevitš jutustas, et oli ja on ka praegu põlevkivitööstuse sulgemise (hävitamise) vastu. Tema jaoks on ilmne, et Eesti ei suuda põlevkivita ära elada. Ja vana töötaja avaldab arvamust nende kohta, kes on praegu võimul “See on lasteaed! Nad pole elu näinud. Ei ole vaja inimesi teineteise vastu häälestada. Elasime sõbralikult, mul oli nii palju eestlastest sõpru. Ka praegu on ja meil pole midagi omavahel jagada”.

Õnnitlema tulnud Eesti Kaevurite ja Energeetikute  Ametiühingu juhatuse esinaise Marina Lukjanova ja Estonia kaevanduse volitatud esindaja Eduard Bogensi arvates hakkab kõik minema tagasi vanale rajale. Põlevkivi kaevandavad ettevõtted on uuesti tööle värbanud töötajaid ja täitmist vajab 60 vakantset ametikohta. Personali otsida on väga raske, sest tootmisest koondatud töötajad on juba töö leidnud. „Võtame tööle inimesi, suurendame põlevkivi kaevandamist, sest energiat on vaja anda mitte ainult Eestile, vaid ka Euroopale”- ütles ametühingu liider.

Nüüd aga kõige tähtsamast. Kaevuritel on seljataga pikk ja mitmekesine tööelu. Ja vahel on väga raske. Kuid nutta ja kaevata oma saatuse üle pole neil kombeks. Vanemate meeste nägudelt peegeldub sisemine tahtejõud. Naiste, keda ei taha kuidagi nimetada vanadeks, nägudelt peegeldub ilu ja lahkus. Mõned daamid mustriliste lehvikutega panevad kõhklema, kas praegu on ikka XXI sajand. Kui Maria Kudrina veeretas 16-aastaselt vaguneid ja praegused juubilarid – mehed valdasid osavalt kirka- ja labidatöid, siis Eduard Bogensi poolt öeldut on väga huvitav kuulata, ta ütles sellised sõnad: „Ma ei ütleks, et töö ja tehnika on praegu kergem, aga on kaasaegsem. Meil on kaevanduses puudus inimestest. Vajame kogemusi ja teadmisi. Täna mõned tööle tulnud noored töötavad kolm, neli või viis päeva ja siis ütlevad, et enam ei jaksa, sest on nii raske ja lähevad ära. Ühesõnaga, sellisele tööle ei jää kõik. Ainult tõsised mehed nagu teie töötavad”.

Pärast juubilaride tunnustamist, kingituste ja meenete üleandmist, unustades vanuse, näidates üles suurimat galantsust, kutsusid mehed daamid tantsupõrandale. Isegi professionaalne diskor “seiskus” minutiks sellisest ootamatusest. Nii et, kaevurid näitasid reaalselt, et neil on veel “püssirohtu“ alles.

Jevgeni Kapov

Autori foto