Anton Diev: “Ma arvasin alati, et oma elutee rajamiseks peab kõvasti tööd tegema”

69 Views
Anton Diev

Ida-Viru Keskhaigla nõukogu valis oma uueks juhiks Kohtla-Järve linnavolikogu saadiku meie tänase vestluskaaslase Anton Dievi.

– Kas õnnitlejate voog on juba maha raugenud ?

– (Naeratades.) Ei, see kestab siiani.

– Milline oli volikogu liikmete hääl?

– Üksmeelne.

– See tähendab, et usaldatakse palju?

– Samas on vastutus suur. Suur väljakutse minu jaoks. Ma arvan, et kõik saab korda, sest ma ei ole juhatuses üksi, meid on kuus: kolm Tartu Ülikooli Kliinikumi esindajat, kliinikumi juht Priit Perens, kopsukliiniku vanemarst torakaalkirurg Tanel Laisaar, hematoloogia-onkoloogia kliiniku juhataja Kristiina Ojamaa ja kolm Kohtla-Järve linna esindajat: linnavolikogu aseesimees Maria Merkulova, linnavolikogu aseesimees Zaur Abbasov ja mina. Haigla omanik on Kohtla-Järve linn ning Tartu Ülikooli Kliinikum on olnud usaldusväärne partner alates SA Ida-Viru Keskhaigla asutamisest. Tööd on muidugi palju, sest nõukogu on haigla juhtorgan. Tema tööülesanded on väga mitmetahulised: mitte ainult haigla arendamise strateegia ja taktika, vaid ka esilekerkivate probleemide lahendamine, samuti eelarve vastuvõtmine ja jagamine, aga ka palju muud. Loodan, et minu teadmised aitavad ka siin.

– Aktiivse õppimise, teadmiste omandamise periood on juba seljataha jäänud?

– Täna veel õpin. Konkursiga oli minul ühena Eestist õnn pääseda Euroopa koolitusprogrammi, mida rahastab Euroopa Komisjoni Regioonide Komitee – «Euroopa linnade noorte juhtide kool». Koolitus toimub inglise keeles, kuid mõnikord ka prantsuse keeles aasta jooksul tavaliselt veebis, kuid umbes kord kahe kuu jooksul on vaja lennata Brüsselisse, järgmine reis toimub oktoobri kuus … Mul on kolm kõrgharidust: magistrikraad personalijuhtimises, bakalaureusekraad rahvusvaheliste suhete erialal ja rakenduskõrgharidus infotehnoloogia erialal ning veel varem, kohe pärast kooli õppisin Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses, kus omandasin kaks eriala – Informaatika, Logistika. Olen veendunud, et ajaga kaasas käimiseks, silmaringi laiendamiseks tuleb kogu elu õppida.

– Kas oli raske siduda õppimine tööga ja isegi nii aktiivsel poliitikas osalemisel?

– Raske, aga huvitav.

– Kas teie tunded ja emotsioonid on vaibunud seoses teie väljaheitmisega Keskerakonna ridadest?

– Teadsin ja mõistsin, et nii läheb, aga teisiti enam käituda ei saanud, meie erimeelsused kasvasid. Seetõttu jäin erinevalt teistest tsentristide fraktsiooni liikmetest linnavolikogu koosolekutel mitmetes küsimustes erapooletuks. Jah, seal on meeskonnatöö, partei distsipliin, aga vaja on ka muutusi, rotatsiooni ja meie linnas on juhtkond olnud samade inimestega juba 25 aastat. Kui palju oli vaja rotatsiooni Ida-Viru Keskhaigla nõukogus, kus alates selle loomisest olid 20 aastat samad linna esindajad – Ljudmilla Jantšenko, Niina Aleksejeva, Valeri Korb.

– Kas tõesti viimaseks piisaks Kohtla-Järve tsentristide juhtide rahulolematuse karikas oli asjaolu, et jäite erapooletuks väga olulisel hääletusel nende ametikohtade säilitamise küsimuses – linna abilinnapead Keskerakonna nimekirjas kandideerinud Ljudmilla Jantšenko ja Riina Ivanova – kaotades seega Keskerakonna usalduse?

 – Pärast seda linnavolikogu koosolekut arvas Keskerakonna Kohtla-Järve osakonna juhatus mind usalduse kaotamise tõttu erakonna, ridadest välja, kus olin 14 aastat (parteisse astusin 19-aastaselt). Päev pärast juhatuse otsust lahkusin ise Keskerakonnast ja seejärel selle fraktsioonist linnavolikogus. Ühtegi teise erakonda veel astuda ei kavatse, seda näitab tulevik.

– Aga ilmselt ei taha te ikkagi Keskerakonnaga hüvasti jätta, kui asutasite selle esimehena linnavolikogus Keskerakonna fraktsiooni? Aga ju moodustasid ka teie nüüdseks endised sama erakonna liikmed uue fraktsiooni ja ka sama nimega, samas kui linnavolikogus ei saa olla kahte samanimelist fraktsiooni?

– Oleme seda varemgi teinud, seda võimaldab seadus. Meie fraktsiooni liikmetel (kuigi kõik erakonna väärtusi ja programmilisi põhimõtteid jagavad selle ridadesse ei kuulu) on selleks täielik õigus: kandideerisime kõik Keskerakonna nimekirjas, pealegi viiest fraktsiooni liikmest neli mitmete kohalike omavalitsuste valimistel saades suure hulga hääli, näiteks viimastel kohalike omavalitsuste valimistel sain Keskerakonna nimekirjas teise koha (208 häält). Üldjoontes on praegune kokkukutse minu jaoks neljas, kuna olen Kohtla-Järve linnavolikogu saadik. Esimest korda valiti mind aastal 2009, kui olin 20-aastane.

– Kas Keskerakonna ridadest väljaarvamine mõjutas kuidagi teie ametikohta – linnavolikogu sotsiaalkomisjoni esimehena?

– Ei. Varem olin kõikides teistes koosseisudes ka komisjonide esimees: sotsiaalkomisjonis, noorte- ja sporditöö komisjonius.

– Minu teada olete ka teise OSK Grupi juhatuse esimees ?

– Tegemist on Kohtla-Järve linna kommunaalettevõttega, mis haldab kõiki asutusi: lasteaedu, koole, kultuurimaju, loomemaju, spordikeskusi. Samuti kolme katlamaja, mis asuvad Sompa, Kukruse, Oru linnaosades. Ettevõte pakub palju erinevaid teenuseid. Volikogu töös osalemine võimaldab saada veelgi rohkem teavet linna asjade seisust, lahendada esilekerkivaid küsimusi.

– Sellegipoolest pole täna ilmselt põhitööks mitte poliitika, mitte nõukogudes osalemine, vaid Birgeri ettevõtte personalijuht?

– Töötan seal kolmandat aastat, väga huvitav, Avinurmes asuv kaasaegne metallitööstusettevõte, kuhu lähen iga tööpäeva hommikul ja õhtul tulen tagasi koju.

– Võimatu on küsimata jätta, kuidas sa nii suure koormusega hakkama saad?

– Oma aega on vaja õigesti planeerida ja jaotada, kõik 24 tundi ööpäevas ning kõik saab õigeks ajaks tehtud.

– Vaba aega praktiliselt ei jää, kuidas perele tähelepanu pöörata?

– Minu perekond mõistab ja toetab mind. Üritan nädalavahetustel perega rohkem aega veeta, korraldada reise huvitavatesse Eestimaa paikadesse, samuti teha trenni ja mängida poegadega, nad on veel väikesed: Eduard on 4-aastane, Kristyan 11-kuune.

– Olete täna 33-aastane, kuid olete juba nii palju saavutanud, kelles või milles on teie edu ja võitude saladus, kus on see allikas?

– Töö tegemises.. Arvasin alati, et pean kõvasti tööd tegema, oma elutee ise rajama, pole kellelegi loota, minu vanemad on lihtsad inimesed. Loomulikult kohtasin ja kohtan siiani palju häid inimesi (sh oma valijaid), kes on minu püüdlustes tuge pakkunud, mille eest olen neile kõigile väga tänulik.

Antonina Vaskina