Tööturg on etteaimamatu

29 Views
Tööturg

Meie ebastabiilsel ajal on raske olla milleski väga kindel. Nii oldi ka Töötukassa Ida-Virumaa osakonnas raskustes tööturu lähituleviku prognoosimisel. Kuid  väideti enesekindlalt, et selle organisatsiooni töötajad on valmis sündmuste mis tahes arenguks.

Osakonna juhataja Anneki Teelahk tegi teatavaks statistika.  6. septembri seisuga, vestluse toimumise ajal, oli Töötukassas töötuna arvel 6289 inimest. Kaks kuud tagasi oli arvelolijaid 200 inimese võrra rohkem. Vakantseid töökohti on 521. Hiljuti oli vakantsete töökohtade arv umbes 800.

-Proua Teelahk, millised tööstusharud pakuvad vabu töökohti?

-Peamiselt on need tööstusettevõtted, seal on personali vajadus kõige suurem. Nendele järgneb kaubandus, ehitus ja logistika.

-Kaevurid suurendavad toodangut ja ütlevad, et tööliste leidmine kaevandustesse on probleem. Miks?

-Sinna on vaja töötajaid spetsialiste. Need, kes seal varem töötasid, leidsid endale juba uued töökohad. Sellised töötajad spetsialistid on alati nõutud. Meie koostöös tööandjatega tegeleme selle probleemiga.

-Te ütlesite, et praegu on 500 vakantset töökohta, aga hiljuti oli neid 800. Need kolmsada täideti kohalike inimestega või nendega, kes tulid väljaspoolt Ida-Virumaad?

-Põhiliselt lähevad tööle kohalikud, kuigi suurem motivatsioon on sissesõitnutel.

-Pressist käis läbi info nagu oleks Töötukassast tulnud sõnum tööandjate huvi langemise osas?

-Vastupidi. Neil on terav vajadus spetsiaalse ettevalmistusega töötajatest spetsialistidest. Vaadake: meil on arvel 6200 inimest, nendest 34% on hariduseta. Väljapääs on üks – individuaalne töö iga meie kliendiga.  Vaatame, kuhu meie klient tahaks tööle asuda, mille vastu tal on huvi ja kus oleks soov töötada. Sellest lähtuvalt saadame kas õppima või tööstuspraktikale.

-Viimast korda te kohtusite Panorama lugejatega kevadel. Nüüd saabus sügis. Milline on sellel perioodil seis tööturul?

-Sügisel on töökohti alati rohkem. Kuid me ei saa öelda, mis tuleb edaspidi. Esialgu koondamisi plaanivad ettevõtteid ei ole. Terve augustikuu jooksul on meie regioonis koondatud 90 inimest. Paar aastat tagasi koondati meil ühes kuus 300 inimest. Aga me vaatame, mis toimub edasi: ees on raske sügis ja raske talv elektrienergia kallinemise pärast. Kuidas saavad hakkama ettevõtted, kas jäävad ellu? Kuidas käitub riik, milliseid abistavaid meetmeid pakub tema. Sellistes tingimustes peame arvestama igasuguste variantide ja situatsioonidega, mis võivad tulla.

-Teie, koostöös ettevõtjatega, võtate enda peale ülesande töötajate koolitamiseks. Aga tööandjatel on samuti vaja oma teadmisi värskendada ja täiendada? Heaks kooliks olid töömessid. Kuhu need on jäänud?

-Miks te arvate, et töömessid on kadunud? Me jätkame nende korraldamist, aga natuke teises formaadis kui enne. Me viime neid läbi internetis. Virtuaalses keskkonnas viime samuti läbi töölerakendamise päevi. Nende päevade raames täiendavad oma teadmisi nii tööandjad kui ka potensiaalsed tööotsijad. Sealhulgas on ka neid, kes pole Töötukassas arvel, aga otsivad tööd.  Nii kutsume me kohale ka mitmeid tööandjaid ja tööotsijaid. Meie plaanides on korraldada töömesse regiooni kaubanduskeskustes. Need peaksid kindlasti pakkuma huvi meie potensiaalsetele klientidele.

-Kinnituseks, et tööandjate huvi töötajate leidmiseks pole kadunud, tutvustas Anneki Teelahk ajakirjanikule kahte konsultanti, kes tegelesid tööandjatega, kes just otsisid endale töötajaid. Andrei Kanev ja Katrin Eero kinnitasid ühel häälel, et ettevõtted on valmis kõrgelt kvalifitseeritud töötajatele maksma kaugeltki mitte väikest töötasu. Andrei ütleb, et see on iseloomulik põlevkivi kaevandamisega tegelevatele ettevõtetele. Koostöö ettevõtjate ja Töötukassa vahel ongi üles ehitatud sõbralikul koostööl ühise eesmärgi saavutamiseks – ütlevad spetsialistid.

-Kuid ka nemad nagu Annekigi ei oska ette ennustada kuidas liiguvad asjad tööturul tulevikus, mis sõltub väga paljudest asjaoludest.

Vestles Jevgeni Kapov

Autori foto