Avada linnavolikogu hariduse- ja kultuurikomisjoni saladused palusin ma komisjoni esimees Svetlana Vladimiroval.

– Svetlana, teil on kõige suure komisjon linnavolikogus. Võimukoalitsiooni loomisel oli kokkulepe, et komisjonide suurus  ei ületaks seitset liiget, kuid antud hetkel on hariduse- ja kultuurikomisjoni koosseisus 13 inimest. Miks.

– Hea küsimus. Alustame sellest, et haridus on jagatud alghariduse, keskhariduse, gümnaasiumihariduse ja kõrghariduse järgi. Need on juba neli erinevat valdkonda, mida peavad komisjonis esindama erinevad eksperdid. Lisaks veel laste- ja täiskasvanute huviharidus. Kultuuri valdkond on samuti väga mitmekesine. Põhimääruse järgi peavad rohkem kui pooled komisjoni liikmetest olema volikogu liikmed. Sellepärast komisjoni laiendamine 13 inimesele oligi tingitud soovist katta kõik valdkonnad oma eksperditega. Praegu on teravalt üleval uue haridusstrateegia küsimus. See on uute koolide ehitamine ja eestikeelsele õppele üleminek. Komisjoni koosseisu küsimus oli üleval väga teravalt. Mina planeerisin komisjoni 11 liikmega, volikogu liikmed valimisliidust Restart pakkusid välja 13-liikmelise koosseisu. Mina nõustusin selle ettepanekuga, kuigi mõistsin, et juhtida sellist komisjoni pole just kerge

– Praegu on komisjonis 8 volikogu liiget ja 5 kutsutud eksperti.

– Kuidas te oskate seletada seda, et teie komisjon kinnitati alles kolmandal katsel, teised komisjonid kinnitati aga kohe.

– Võimalik, et see on seotud sellega, et meie komisjon pole 7-liikmeline, vaid selles on 13 liiget. Esimest korda komisjoni ei kinnitatud tehniliste kooskõlastuste puudumise pärast. Mitte kõik dokumendid polnud esitatud korrektselt. Mina õpin samuti linnavolikogu komisjoni esimehe juhtimistööd.  Teist korda tekkis probleem rahvasaadikute arvu suhtes komisjonis. Svetlana Korotkova peatas oma saadiku volitused. Kui ma esitasin taotluse, siis Svetlana oli veel volikogu liige, hääletamise ajaks volikogus oli ta oma mandaadi peatanud ja kutsutud ekspertide arv ületas volikogu liikmete arvu komisjonis.  See oli seaduse rikkumine. Sellepärast, kui ma kolmandat korda esitasin volikogule komisjoni liikmeid, siis oli mul olemas varu rahvasaadikud.

– Millega võib seletada seda, et kui teie esitasite oma nimekirja volikogule, siis soovijaid osaleda just  teie komisjonis oli väga palju. Ühegi teise komisjoniga sellist ažeotaaži pole olnud.

– Võib-olla peab seda käsitlema kui komplimenti. See annab au meie komisjonile, et nii paljud soovivad selle töös osaleda. Väga oluline, et komisjon töötaks üksmeelselt ja komisjoni liikmed usaldaksid teineteist. Mis puudutab kandidaate kes ei pääsenud komisjoni, siis võin öelda, et mingil juhul pole nad halvad spetsialistid või ei vääri töötada meie komisjonis. Lihtsalt ma arvan, et kui sa moodustad sellise  komisjoni, siis kannad ka vastutust selle töö tulemuse eest. Komisjoni töökvaliteedi eest vastutab komisjoni esimees.  Mitte ainult dokumentide ettevalmistamine ja koostamine, kuigi nagu selgus siis kindlasti ka see.  Mina olen nende hulgast, kes paneb rõhuasetuse meeskonnale, kes ümbritseb mind.  Kui komisjonis on sellised liikmed nagu ühes venekeelses kirjanduslikus teoses „Luik, vähk ja haug“, igaüks tirib komisjoni tööd enda poole, siis sellest tulemust ei tule.  Mina aga töötan tulemuse peale.

– Räägime ühest skandaalsest momendist. Rahvasaadik Riina Ivanova tahtis samuti saada selle komisjoni liikmeks, kuid sai eitava vastuse. Kuigi volikogu liikmena on tal õigus osaleda vähemalt  ühes komisjoni töös ja teie olite kohustatud ta enda komisjoni võtma.

– Minu arusaamise järgi pole see õige väide. Võib-olla, et ta tahtiski olla selle komisjoni liige, millest mina sain teada teise volikogu liikme käest, aga mitte temalt endalt. Tema pole minuga mingisugusesse dialoogi astunud. Minul pole tema ei kirjalikku ega ka suulist avaldust. Antud juhul tuli selline ettepanek rahvasaadiku Lapinilt, aga mitte Ivanovalt. Ma isegi ei tea, kas ta üldse arutas seda küsimust Riina Ivanovaga või mitte. Kuidas saab rääkida meeskonnatööst kui inimene minuga isegi ei räägi.  Veel üks oluline moment meeskonnatööst. Riina Ivanova andis kolme komisjoni liikme peale avalduse kohtusse.  Sellepärast muidugi, ma kaalusin igasuguseid koostöö variante sellises keerulises olukorras:  üks komisjoni liige käib kohut kolme teise komisjoni liikme vastu tema arust valesti öeldud sõnade pärast. Kusjuures sellest kolmest mainitud liikmest olen üks mina ise.  Kuigi see polnud peamine argument.  Põhiline põhjus oli ikkagi see, et mul polnud Riina Ivanovalt ei kirjalikku ega suulist avaldust töötamiseks komisjonis.  Sellepärast jäin oma arvamuse juurde mitte lülitada teda meie  komisjoni liikmete hulka. Mina leian, et antud juhul ma pole seadust rikkunud. Volikogus on ka teisi komisjone, kus tal on võimalik osaleda.

– Praegu on kõikides massikommunikatsiooni kanalites peateemaks korruptsiooniskandaal Kohtla-Järvel. Pea kõikidele koalitsioonis olevatele rahvasaadikutele on esitatud korruptsiooni kahtlustus. Sellele nimekirjale on lisatud ka linnavalitsuse töötajad, keda on välja pakkunud koalitsioon, lisaks on kahtlustus esitatud kõikidele koalitsiooni liidritele. Kui silmas pidada seda, et opositsiooni liikmetele kellelegi pole kahtlustust esitatud, siis on selge, kes on selle skandaali autor. Tahan aga rõhutada, et mitte kellelegi pole veel süüdistust esitatud, lihtsalt kahtlustus. Kuid opositsioon on langetanud verdikti: kõik on süüdi. Nii, et ei ole vaja ei kohust ega asja uurimist. Piisab ühest kaebusest, et lugeda inimest süüdi olevaks. Kuidas teie kommenteeriksite seda, sest erandlikult teie nime  kahtlustatavate nimekirjas polnud.

– Minu arusaamise järgi on see lihtsalt porine võimuvõitlus. Opositsioon üritab sellisel kombel  tagasi võimu juurde pöörata „vana meeskonna“. Üritan selgitada seda skandaali minu analoogia järgi, mis on minule lähemal . Üks lasteaia rüm lapsi on harjunud üksinda liivakastis mängima, äkki tuli nende juurde liivakasti teine rühm lapsi. Esimesele grupile see ei meeldinud ja ta hakkas ära ajama teisi tulijaid, viskas neid liivaga, mänguasjadega, siis aga võttis kasutusele radikaalsed abinõud ja kutsus appi kasvataja, kes pidi ära ajama „paha rühma“ ning karistama neid.  Kordan, inimesed, kes on kaotanud linnas võimu, püüavad igasuguste meetoditega võimu juurde tagasi saada.

– Teie arvates, millega lõpeb kogu see skandaal.

– Olen kindel, et uurimisorganid selgitavad välja tõe. Ma usun õiglusesse. Võib-olla see ei sünni kiiresti. Arvan, et seni, kuni inimese süü pole tõestatud kohtus, teda ei tohi mõista  süüdi. Press ei tohi asendada kohut. Kõikidele inimestele, keda loputatakse ajakirjanduses, on tehtud ülekohut ja neile on tekitatud moraalset kahju. Pärast sellist laiaulatuslikku publikatsiooni erinevates meediaväljaannetes, on juba raske endale tagasi võita head reputatsiooni. Muidugi, pärast sellist skandaali, kõik ei jää endiseks nagu vanaviisi.  Linna juhtimises toimuvad olulised muudatused. Muudatused tulevad ka linnavalitsuse koosseisus ja rahvasaadikute omavahelistes suhetes linnavolikogus. Nii seal kui seal käib meeskonnatöö.  Loodan, et vaatamata kõigele, me jääme ikkagi inimesteks.

Vestles Valdimir Evve