Lume ja külmade ilmade tulekuga on suurenenud liiklusõnnetuste tõenäosus. Eksperdid soovitavad olla ettevaatlikumad teedel, millede olukord võib olenevalt asustatud kohtadest oluliselt erineda.

Ida-Virumaa riigimaanteede hooldusspetsialist Andrei Jeršovi sõnul mõjutavad teekatte seisukorda suuresti lähedal asuvad metsad ja veekogud.

– Kuni pole jäätunud Peipsi on suur jäävihma tõenäosus, mis loetud minutitega võib muuta tee tõeliseks liuväljaks. Sellised sademed tekivad spontaanselt ja neid on üsna raske ennustada. Just hiljuti toimus jäävihma tõttu mitu rasket õnnetust, milles õnneks inimohvreid ei olnud ning kannatada said vaid sõidukid. Meie käsutuses olev seiresüsteem võimaldab kiiresti reageerida teede olukorra muutustele, kuid temperatuuri muutuste ajal, nagu hiljuti täheldati (-10 kuni +1 kraadini), on suur oht teekatte jäätumiseks. Looduslike sademete tagajärgede likvideerimiseks võib kuluda umbes kaks tundi, kuid neis kohtades on liiklusvoog üsna tihe, mistõttu on maksimaalne keskendumine roolis peamine ohutuse tagatis.

   Spetsialist paneb kõikidele liiklejatele südamele olla teedel äärmiselt ettevaatlik, hoidke distantsi ja valige ilmastikuoludele vastav piirkiirus, mitte suurim lubatud kiirus. Lähiajal on sünoptikute prognooside järgi oodata muutlikku ilma ning järsud temperatuuri langused võivad kesta kuni kalendritalve saabumiseni.

 – Teid hooldavatele ettevõtetele on seatud kõrged nõuded. Need on peateed ja suuremaid linnu ühendavad magistraalühendused, aga ka olulised taristu punktid – sadamad, piiripunktid. Sellised teed meie regioonis on heas seisukorras, seega tasub talvel marsruut planeerida nendel teedel, need on kõige turvalisemad.

Üheks ohtlikuks teelõiguks Ida-Virumaal on järsk kurv Rannapungerja piirkonnas Jõhvi-Tartu-Valga maanteel. Lähedal on jõgi, järv ja mets, mis aitab kaasa udu ja suure hulga kaste tekkele, mis talvel võib kaasa tuua teekatte järsu jäätumise, – ütles Andrei Jeršov. Ta rõhutas, et autojuhid peaksid pöörama erilist tähelepanu avatud teelõikudele, eriti sildadele ja viaduktidele.

Intervjueeris Aleksandr Šteinert

Reklaam