Kohtla-Järve Linnavalitsus korraldas novembris munitsipaalasutuste töötajatele ja korteriühistute esindajatele õppereise Tallinna. Pealinna visiidi eesmärk oli prügi kogumise, sorteerimise ja töötlemisega tegelevate ettevõtetega tutvumine. Rõhk asetati vastutustundlikule suhtumisele jäätmete sorteerimisel ja nende veo maksumuse vähendamisele.

Üha rohkem räägitakse jäätmete sorteerimise vajadusest. Elanikkonda valmistatakse ette selleks, et varsti ei saa kõiki jäätmeliike ühes kotis ühisesse konteinerisse viia. Veel eelmisel aastal esitles Keskkonnaministeerium määruse eelnõu, mis tegelikult kaotab jäätmete tekkekohast äraviimise järgse sorteerimise, kui liiga kuluka ja ebaefektiivse. Ehk siis jäätmete sorteerimine, erinevatesse konteineritesse jaotamine toimub peagi eramajapidamiste, korteriühistute, munitsipaalasutuste ja ettevõtete territooriumil.

Eelkõige jäätmete sorteerimise ja veoga seotud muudatused viiakse sisse etappide kaupa mitme aasta jooksul, kuid ettevalmistustööd kohalikes omavalitsustes on juba alanud.

Viimastel aastatel on Kohtla-Järvel munitsipaalasutuste territooriumidele paigaldatud esimesed maa-alused prügikonteinerid, mis võimaldavad koguda ja ladustada tahkeid olmejäätmeid, pappi, paberit ja muid pakendeid ning bioloogilisi jäätmeid. Tänaseks on sellised konteinerid Kohtla-Järvel paigaldatud 25 linna kooli, lasteaia, kultuuri- ja loomeasutuse ning noortekeskuse territooriumile.

15. novembril korraldasid linna töötajad projekti “Tahkejäätmete käitlemise keskkonnalahenduste rakendamine munitsipaalasutustes / Approach2Waste” raames linna organisatsioonide töötajatele õppereisi Tallinna. Osalejad külastasid Eesti Pakendiringlust, Pärnamäe Jäätmejaama ja Lääne-Viru Jäätmekeskust, kus tutvuti komposti valmistamise ja kasutamise protsessiga ning jäätmete kogumise ja sorteerimise süsteemiga vastavalt nende liigile.

Kohtla-Järve munitsipaalasutuste töötajatel on juba kogemusi jäätmete sorteerimisel ja maa-aluste konteineritega töötamisel. Linna korteriühistutel seda tüüpi konteinereid veel oma territooriumitel ei ole. Nende paigaldamine nõuab investeeringuid. Paljud majad sorteerivad jäätmeid juba pikka aega, paigaldades pakendimaterjali kogumiseks lisakonteinereid. 17. novembril toimunud õppekäigul külastasid korteriühistute esindajad projekti „Tahkejäätmete käitlemise keskkonnasõbralike lahenduste rakendamine munitsipaalasutustes“ raames jäätmete kogumise, sorteerimise ja töötlemisega tegelevaid ettevõtteid. Õppekäigul osalejad said spetsialistidelt teavet jäätmete liigiti kogumise reeglite kohta, said teada kommunaalkulude vähendamise võimalustest jäätmete sorteerimise juurutamisel. Kohtlajärvelased said teada palju uut sorteeritud jäätmete taaskasutamise kohta, vahetasid kogemusi jäätmete liigiti kogumisest kortermajades.

Kohtla-Järve korteriühistute esindajad kohtusid Tootjavastutusorganisatsioon OÜ spetsialist Maija Sulsiga, kes juhtis tähelepanu asjaolule, et umbes 60 protsenti segaolmejäätmetest moodustavad pakendid. Kui korteriühistud suhtuvad jäätmete sorteerimisse tõsisemalt, saavad nad jäätmete äraveokulusid vähendada, sest ettevõte pakub ühistutele pakendijäätmete tasuta äravedu. Elanikud maksavad ise ainult konteinerite renti.

Eesti ühe suurema jäätmetöötleja Uikala prügila ja Ekovir tegevjuht Stanislav Matišinetsi sõnul on inimeste suhtumine jäätmete sorteerimisse viimastel aastatel mõnevõrra paranenud, kuid on veel millega tööd teha.

– Korteriühistute konteineritest äraveetud olmejäätmetes on vähem ehitusjäätmeid ja ohtlikke jäätmeid. On näha, et inimesed püüavad jäätmeid sorteerida, ohtlikud jäätmed antakse üle kogumispunktidesse. Aga on pappi ja pakkematerjale. Pakendite osakaal olmejäätmetes on jätkuvalt väga kõrge. Mis puudutab paberit ja pappi, siis siin on tuntav edasiminek, materjal tuleb puhtamalt. See tähendab, et inimesed hakkasid paberikonteineritesse vähem olmejäätmeid viskama. Veel aastaid tagasi viskasid mõned inimesed nendesse konteineritesse kõike mida võimalik. Piirkondades, kus me töötame, on pakendisorteerimisega lood kõige halvemad. Rohkem tuleb teha koostööd elanikkonnaga ja selgitada, kuidas seda liiki jäätmeid sorteerida ja mis on pakend. Firma Ekovir ei teosta pakendikonteinerite vedu ühe sendi eest nagu seda tehakse kartongi jaoks mõeldud konteineritega. Korteriühistud on nõus pakendite jaoks panema eraldi konteinerid, peamiselt kui seda teenust hakatakse osutama tasuta. On riigilt raha saavad firmad, kelle ülesandeks on pakendtaara vedu. Linna territooriumile on paigutatud vastavad konteinerid, kuid sinna viskasid inimesed ka prügi, mis polnud pakendid. Meie (alltöövõtjatena) pidime need konteinerid olmeprügist tühjendama ja territooriumi korda tegema. Biojäätmete kohta pole veel midagi öelda. Me pole veel näinud nende jaoks eraldi konteinereid elumajade juures, ” ütles Stanislav Matišinets.

Kui veel lähiminevikus oli jäätmete sorteerimine vabatahtlik ja kogu prügi pandi ühte konteinerisse, siis nüüd karmistuvad iga aastaga nõuded, ka seadused on karmimad. Maailmapanga andmetel toodab inimkond igal aastal üle 2 miljardi tonni tahkeid olmejäätmeid. Aastaks 2050 ähvardab see arv kasvada 3,4 miljardi tonnini. Keskkonna parandamisele kaasa aitamine, isegi mitte globaalses mastaabis, aga vähemalt meil kodus, pole enam ainult hea maitse märk, vaid iga inimese kohustus, kellel on vastutustunne tulevaste põlvkondade ees.

Ilja Telnov

Foto eraarhiivist

Reklaam