Juba mitmendat aastat on Kohtla-Järve Riigigümnaasiumi õpilastel võimalik valikuna õppida kino, teatrit ja televisiooni. Tänavu õppima asunud on juba jõudnud mitte ainult filmi teha, vaid võita isegi peaauhind Rapla filmifestivalil, kus noortel operaatoritel, näitlejatel, stsenaristidel ja režissööridel oli kogu võtteprotsessi jaoks vaid päev.
Kohtla-Järve Gümnaasiumi õpilased said pärast 16. filmifestivali «Kaader 2022» võitja väljakuulutamist tunda emotsioonide tormi ja tõelist rõõmu. Märkimisväärse võidu tõi neile Rapla raudteejaamas filmitud lühifilm «Sinna ja tagasi». Filmivõtetel osalesid kogenud õpetajate juhendamisel õpilased, kes õpivad gümnaasiumis selle aasta septembrist. Nagu ütles idee üks autoreid, 17-aastane abiturient Arthur Talpsepp, räägib film stereotüüpidest, mis ei vasta alati tegelikkusele.
– Meie filmis kohtub Tallinna neiu pingil Ida-Virumaa noormehega. Saanud teada, et tema vestluskaaslane on Kohtla-Järvelt, avaldab neiu arvamust selle kohta, et meie piirkonnas räägivad kõik vene keelt ja elavad valdavalt vene keelt kõnelevad inimesed. Vestluse käigus üritab uus tuttav vestluskaaslast ümber veenda, tõestades enda näitel, et noored suhtlevad eesti keeles, et kõik pole nii nagu ta arvab, – räägib gümnasist süžeest. Mõlemad filmi kangelased kohtusid juhuslikult raudteejaama pingil, kus Berliinist naasnud noormees ootab Kohtla-Järvele sõiduks rongi ja Tallinna neiu vastupidi, suundub Saksamaa pealinna põgenemaks igapäevaprobleemide eest, oletades, et teises riigis on palju parem kui kodus. Dialoogi käigus muudab lühifilmi peategelane meelt.
Just süžee lihtsus ja illustreeritud lõimumisprobleem Ida-Virumaal läbi noorte pilgu tõi gümnasistidele lisaks võidule ka publikupreemia, ütleb gümnaasiumi etenduskunstide õpetaja Neeme Kuningas.
– See on lihtne lugu kerge dialoogiga, võiks öelda, meenutab millegagi Romeot ja Juliat. See festival pole esimene, aga sain sellest teada eelmisel päeval, kui teatati, et on võimalik konkursist osa võtta. Meie jaoks oli see turborežiim, kui pidime väga kiiresti otsustama, kas läheme või mitte, lahendama transpordiküsimused, välja mõtlema stsenaariumi. Festival ise on väga ebatavaline: meeskonnad kogunevad reedel kell kaks Raplas ja neile antakse kakskümmend neli tundi lühimängufilmi tegemiseks, see aeg on nii kaadritööks kui ka montaažiks. Õpilased näitasid üles entusiasmi ja suurt osalemissoovi. Mis puudutab filmi sisu, siis tegime gümnasistidega ajurünnaku. Noored pakkusid meile mitu sketši erinevatel teemadel ja valik langes sellele, millest sai hiljem film – nagu ütles pedagoog, ei pidanud me kedagi veenma, kõik õpilased pakkusid meelsasti osalemist ühes või teises rollis, meeskond osutus väga ühtehoidvaks. Keegi sai lavastajatooli, keegi sai mõneks ajaks kostümeerijaks, valiti näitlejad, monteerijad, heli- ja videooperaatorid. Estonia teatri endine pealavastaja, rahvusvahelise ooperilavastuste kogemusega Neeme Kuningas koos kolleegi, filmi- ja televisioonispetsialisti Kati Jägel-Paaliga aitasid gümnasistidel filmi luua, kuid idee ise tuli noortelt filmisõpradelt.
– Praegu otsivad meie juurde õppima tulnud veel oma tulevast ametit, kuid need gümnasistid, kes selle suuna (kino , teater ja televisioon) valivad on väga motiveeritud. Meie kool on ju uus, seal on kõik tingimused meedia õppimiseks: kaasaegne tehnika, hea töökogemusega õpetajad. – kiidab kuulus ressisöör.
Seitsmeminutilise filmi võtetel operaatorina kaasa löönud Kohtla-Järve Gümnaasiumi õpilane Maria Vladimirova ütles, et tema jaoks polnud see mitte ainult esimene auhind filmifestivalil, vaid ka esimene kogemus tegelikus filmimise protsessis.
– Meile piisas sellest kahekümne neljast tunnist. Olime kohe võttevalmis, läksime raudteejaama ja filmisime kiiresti materjali, et valgustusega probleeme ei oleks. Lühike vihm rikkus tuju ning lisas meile mõned ebameeldivad minutid: teised osalejad pidid kaamerate ja filmi tegelaste kohal vihmavarjusid hoidma. Kaamerat hoidsin käes esimest korda elus, enne seda polnud ma sellega töötanud. Isegi selle sisselülitamine oli uus kogemus. Nüüd saan reguleerida valgust, säritust ja palju muud. Muidugi on see minu jaoks motivatsioon osaleda sellistes projektides, festivalidel ja mujal ning ka võita. Saime ju palju tähelepanu nii direktorilt kui ka õpetajatelt.
Õpetajad ja õpilased plaanivad projektist osa võtta koos Ida-Viru Keskhaiglaga, kes on Kohtla-Järve Gümnaasiumi heaks koostööpartneriks. On täiesti võimalik, et lähiajal näevad raviasutuse külastajad haiglasse paigaldatud ekraanidel Kohtla-Järve gümnasistide filmitud esmaabivideot.
Aleksandr Šteinert
Foto: kaadrid filmist “Sinna ja Tagasi”
JÄLGI MEID