Kohtla-Järvel kavatsetakse istutada umbes kolmsada puud, luua miniaiad ja paigaldada lasteaedade katustele päikesepaneelid. Sel aastal tekkis see võimalus tänu linna osalemisele juhtpartnerina projektis “Kliimamuutustega kohanemise tegevused Kohtla-Järve linnas”, mille eesmärk on leevendada kliimamuutuste mõju rohelise ülemineku abil, samuti taastuvate energiaallikate kasutuselevõtt.
Linnavalitsus kavatseb uue projekti raames saavutada neli Kohtla-Järve keskkonnaseisundi parandamisele suunatud eesmärki. Linna arendusnõunik Anton Makarjevi sõnul on selle programmi põhieesmärk luua kümne munitsipaalasutuse katusele päikesepaneelide park. Jutt käib üheksast lasteaiast ja linnavalitsuse majast. See vähendab kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja elektritarbimise kulusid.
– Täna on kõikidest Kohtla-Järve lasteaedadest päikesepaneelid paigaldatud ainult Karukeses. Pilootprojektina paigaldati eelmise aasta veebruaris elektrit tootev sein. Meil on järjekorras viis lasteaeda, mida linn plaanib täielikult renoveerida, kuid kallinenud ehituskulude tõttu tuleb osa projekte edasi või hilisemale ajale lükata. Tänu uutele ökotoetustele saab osa lasteaedu lähiajal päikesepaneelid võimsusega 15 kW, – ütles Anton Makarjev, märkides, et munitsipaalasutuste energia tarbimine on väga suur ning linnavalitsus on seadnud eesmärgi renoveerida kümne aasta jooksul kõik Kohtla-Järve lasteaiad.
Teiseks eesmärgiks on keskkonna- ja kliimahariduse arendamine. Ökoprogrammi raames luuakse 14 lasteaia territooriumile miniaiad. Arendusnõunik usub, et see õpetab lastele juba varakult aiatöid ja õpetab noori linlasi looduse eest hoolt kandma.
– Kogukonnaaiad on Euroopas kasvav trend. Selleks pole vaja suurt ala, tehakse väike haljasala või park, kus saab kasvatada kasvõi kurke, tomateid, lilli. Alustasime lasteaedadest, kuna tegemist on linna maaga, kus selliste rajatiste korraldamine ja korrashoid pole meile probleemiks. Kui nõudlus selliste objektide järele kasvab, arendame tulevikus linna avalikes kohtades miniaedu, sest nende ülesanne on ühendada elanikke, – ütles Anton Makarjev.
Projekti kolmas ja neljas osa on suunatud linna territooriumi haljastamisele. Osa linnaasutuste vanu piirdeaedu, mida Kohtla-Järvel on väga palju ja mitte kõik pole korda tehtud, asendatakse hekkidega. Kokku on kavas poolteist kilomeetrit kõrgetest põõsastest piirdeid ja erinevaid lilleistikuid. Anton Makarjev tõi sellise otsuse eeskujuks Ahtme linnaosa Tammiku põhikooli ja Noortekeskuse äärse ala. Samuti on järgmisel aastal kavas kõikidesse Kohtla-Järve linnaosadesse istutada vähemalt 300 puud, mis muudavad tänavad rohelisemaks, mitmekesistavad linna looduskeskkonda ja vähendavad õhusaaste mõjusid.
– Puid pole kunagi piisavalt. Osa vananeb, osa raiutakse maha ja osa võiks istutada, aga ei jätku raha ja võimalusi. Projekti koostamisel oli haljastuse plaanides ennekõike Ahtme linnaosa, arvestades, et tegemist on tihehoonestusega piirkonnaga. Kuid siis muudeti lähenemist, et lisada rohelust ja värvi kõikidesse linnaosadesse. Kuhu puud istutatakse, selgub pärast haljastusprojekti valmimist, – ütles Anton Makarjev, rõhutades, et raha on juba eraldatud ja projekt on rakendumas.
Selle ökoprogrammi linna omafinantseering on vaid viisteist protsenti. Edasised projektid, mis aja jooksul avanevad, eeldavad kohalike omavalitsuste minimaalset osalust kolmekümne protsendi ulatuses kogumaksumusest. Nõuniku sõnul oli see viimane võimalus saada nii palju kasu Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi programmist, mida toetavad Euroopa Liit, Island, Liechtenstein ja Norra. Lõppvoorus, kuhu kandideeris ka Kohtla-Järve, eraldati kogu Eestile umbes 2,8 miljonit eurot. Kõik kohalikud tööd lähevad maksma 360 350 eurot, neist vahenditest ligikaudu 54 000 tasub linn. Projektiga loodetakse valmis saada järgmise aasta aprilli lõpuks.
Aleksandr Šteinert
Autori foto
JÄLGI MEID