Ammu on kombeks saanud kutsuda veteranid ja linna pensionärid talviste pidustuste ajal Kultuurikeskusesse kontserdile, kus enne algust kutsutakse lavale aasta juubilarid ning neile antakse üle kingitused, nukirjad. Kui palju selliseid eakate austamise pidustusi juba peetud on, ei oska pselt öelda isegi Kultuurikeskuse juhataja Svetlana Korotkova. Ta letab seda, et see traditsioon sai alguse “vana režiimi” ajal ja linnavõimud hoidsid seda, ükskõik kust ja millise uga tuul puhus. Nii anti õigeusu ulude eel Kohtla-rve Pensionäride Ühenduse, teiste eakaid ühendavate ühiskondlike organisatsioonide liikmetele üle 450 kontserdi kutse. Linnapea Virve Linder ja linnavolikogu esimees Hendrik Agur kutsusid 5. jaanuaril härrasid ja daame kuulsa ansambli Laine kontserdile.

Omal ajal oli see kogu endises NSV Liidus tuntud kollektiiv mingil määral Eesti „visiitkaart“ väljaspool selle piire. Kohtla-Järve Kultuurikeskuse rahvakunsti osakonna töötajad Helgi Kopliorg ja Maret Käiss teavad selle kollektiivi ajalugu. Nad rääkisid, et omal ajal oli Lainel teine mitteametlik nimi “Kuus brünetti, kuus blondiini.” Kuid möödunud neljapäeval astusid Kohtla-Järvel lavale üks šatään (Merle Lilje) ja üks blondiin (Sirje Põllu). Kolmas esineja haigestus esinemise eelõhtul ning Kohtla-Järvel esines duett.

Enne kontserdi algust õnnitles vastvalitud linnapea saali kogunenud auväärseid Jõulude ja Uue aasta puhul, soovis tervist ning meele- ja hingerahu. Haridus- ja kultuuriteenistuse abilinnapea Kristiine Agu aitas teha kõne kättesaadavaks enamikule kutsututest. Ta tõlkis Virve Linderi õnnitlused eesti keelest vene keelde. Pärast seda kutsuti lavale eakad, kellel oli möödunud aastal juubelid ning need, kes oma ühiskondliku tööga ei lase ei endal ega teistel igavleda. Ja kuigi eakad kutsus peole Hendrik Agur linnapeaga, siis teda ennast kohal polnud ning kingitusi, tänukirju ja lilli andis üle vaid Virve Linder, keda abistas Kristiine Agu. Ja siis algas kontsert, laule esitati eesti ja vene keeles. Eriti elavnes saal, kui energiliste daamide duett esitas laule nõukogude ajast – ajast, mil saalis istujad olid noored. Nii et keegi ei imestanud, et publik laulis duetiga kaasa ka mõned laulud.

Pensionäride Ühenduse juhatuse liige Tatjana Romanova ütles kontserdi muljet jagades, et nii võimsat energiasõnumit, mis sellel kontserdil lavalt tuli, pole ta ammu, pikka aega kogenud. „Vot mida tähendab – tõelised artistid, nad tunnetasid, millest laulavad ja edastasid need tunded saalisolijatele.”  Pensionär Маria Tuzova kirjeldas kontserti lühidalt „Juhtus see, mida nimetatakse tagasisideks. Nii publik kui ka esinejad hingasid ühes rütmis.”

Traditsiooni järgides õnnitles linn ka tänavu eakaid. Linnapea rääkis oma kõnes sellest, mida oma parimad aastad sünnilinna kujunemisele andnud inimesed kõige rohkem vajavad. Ajakirjanik pöördus ühe ja sama küsimusega erinevas vanuses inimeste poole. „Meie vanemad said iga aastaga vanemaks ja ühel hetkel märkasime, et nad pole enam vanemad, vaid vanimad. Mida nad teie arvates vanaks saades kõige rohkem vajavad”? Ja kuidas vastasid inimesed, kes on ammu „oma esimest kevadet kogenud” ja need, kes pole veel vanaks saanud, vaid on saanud lihtsalt täiskasvanuks.

Tatjana Žigadlo, Kultuurikeskuse asedirektor:
– Meie jaoks ei vanane meie isad ja emad kunagi, nad jäävad alati noorteks. Vananedes vajavad nad üha rohkem meie tähelepanu. Laste, lapselaste, lapselapselaste tähelepanu. Ja avalikkuse tähelepanu.

Üks linnapea poolt autasustatud päevakangelasi on Lidia Nikolaevna:

– Materiaalsetest hüvedest rohkem vajavad eakad tähelepanu. See on väärtuslikum kui raha.

– Kelle tähelepanu?
– Iga inimese, sugulaste, abikaasa, laste. Võimude tähelepanu ei ole kunagi üleliigne. Kohtla-Järvel elan 1949. aastast. Täiskasvanuna läksin tööle V.I.Lenini nimelisse Põlevkivitöötlemise Kombinaati, kus töötasin 40 aastat.

– Ja pension on normaalne?

– Kas meil on täna huumori õhtu? Mis on “normaalne”? Kahjustasin tervist ja ei saanud midagi. Ärme riku pidu selliste mälestustega. Las parem olla muusika…

Pärast kontserti saalist lahkudes said eakad linnalt kingituse – kalendrid 2023. aastaks. Pidulikult kaunistatud fuajees ootas külalisi jõuluinstallatsioon – täpselt nagu päris, põder Rudolf, kelle kõrval püüdsid end jäädvustada paljud pidupäevast osavõtjad. Ja Kultuurikeskuse kohvik, kus külalislahke peremees Slava (vaatamata “senjööri” vanusele palub end nii kutsuda) valmistas palju erinevat uusaastaks, mis ei lase Rudolfi ja Jõuluvana läheduses külmetada.

Jevgeni Kapov

Autori foto

Reklaam