Justiitsministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet, Sotsiaalkindlustusamet, maakonnahaiglad ja teised sihtrühmad töötavad koos välja kuriteoohvrite abistamise tegevuskavasid. Kaks aastat tagasi käivitatud suurprogrammi “Kuriteoohvrite kaitse Eestis” raames käivitati tänavu väärkohtlemise kehakaardi pilootprojekt, milles osaleb Virumaa suurim raviasutus Ida-Viru Keskhaigla (IVKH).
IVKH patsiendiohutuse spetsialist Dina Pilderi sõnul aitab esimene pilootprojekt Eestis pakkuda vägivallaohvritele kaitset ja paremat hooldust, fikseerida vigastusi ja tervisekahjustusi ning salvestada nende kohta teavet võimalikuks kriminaalasja algatamiseks, samuti suunata ohver vajaliku abi saamiseks haiglasse.
Projekt ise on suunatud sügavamale arusaamisele ühiskonnas sellest, millised tegevused on riigis puudu vägivallaohvrite kaitsmiseks. Programm aitab koordineerida tugiteenuseid, kuhu lisaks politseile ja raviasutustele kuuluvad kohalikud omavalitsused, erinevad vabatahtlike organisatsioonid ja kuriteoohvrite abiteenistus (Ohvriabi).
12. jaanuarist hakkas IVKH koostama väärkohtlemise kehakaarti, mis sisaldab juhtunu kirjeldust (patsiendi sõnul), üldisi andmeid, andmeid emotsionaalse seisundi ja kõigi saadud vigastuste kohta, sealhulgas fotosid, teavet raviasutuse poolt osutatud abi kohta.
– Paarkümmend aastat tagasi seisime silmitsi tõsiasjaga, et isegi meie meditsiinis pole kõik vägivallaohvritele esimesena abi osutajad kursis meie riigis tegutsevate tugiteenustega, kuidas ja milliste probleemidega saab selliste tugiteenustega ühendust võtta. Tänu uuele projektile ja arstide koolitusprogrammidele oleme palju paremini ette valmistatud selleks, kuidas abi osutada ja mis kõige tähtsam, kuidas seda abi pakkuda nii, et inimene tunneks end mugavalt ja turvaliselt ning mõistaks, et teda ei survestata. Juhul, kui patsient teatab ise pärast politseisse pöördumist haiglasse sattudes, et on kuriteo ohver, on meditsiinitöötajatel lihtsam selliseid inimesi aidata, kuna on teada, mille tõttu ta kannatas. Kuid on olukordi, kus inimene räägib juhtunust kui õnnetusest, kuid meie kolleegidel on kahtlus, et ta on vägivalla ohver. Igal juhul aitame edasist toetust taotleda ja anname infot kõigi olemasolevate võimaluste kohta, – ütles Dina Pilder, rõhutades, et erakorralise meditsiini osakonda (EMO) satub vägivalla ohvriks langenud inimesi peaaegu iga päev ja enamik nendest ei tea, et Eestis on kuriteoohvrite abiteenistus, millel on ööpäevaringne telefoninumber 116 006, lisakson IVKH-s seksuaalvägivalla ohvrite kriisiabikeskus (331 1041).
Pärast arstiabi osutamist ja kehakaardi täitmist annab arst või õde vigastatud patsiendile nõu, kuidas edasist abi saada. Näiteks võib patsient olenevalt probleemi iseloomust vajada eriarsti, politsei või prokuratuuri või sotsiaaltöötaja abi. IVKH kehakaarti kureerivad viis osakonda: EMO, sünnitusosakond, lasteosakond, ortopeediaosakond ning taastus- ja õendusosakond. Lisaks IVKH-le osalevad projektis Narva ja Rakvere haigla.
– Kasutasime oma naabrite kogemusi. Peaaegu kõik Soome tervishoiuasutused kasutavad sellist kaarti juba aastaid. Pärast esimest piloteerimisnädalat näeme, et Eesti jaoks kohandatud kaart on väga hästi koostatud, loomulikult tehakse kasutusprotsessis mõningaid muudatusi. Patsiendi nõusolekuta me kogutud infot kuhugi ei edasta. Aga kohustus on teavitada õiguskaitseorganit, kui on kahtlus, et inimene suri vägivalla tagajärjel või kui tegemist on ohus oleva lapsega, – ütles IVKH patsiendiohutuse spetsialist lisades, et väärkohtlemise kehakaarti täidetakse ka juhul, kui patsient ei teata kuriteo ohvriks langemisest, kuid tervishoiutöötajal on kahtlus, et isiku suhtes on toime pandud vägivalda. Kaarti hoitakse raviasutuses kolm aastat juhuks, kui patsient vajab edaspidi infot tugiteenuste jaoks.
Intervjueeris Aleksandr Šteinert
Autori foto
JÄLGI MEID