Erinevalt suurlinnadest, kus kortermajade juures on parkimiskohtadest terav puudus, on väiksemates omavalitsustes olukord lihtsam. Talve tulekuga olukord aga mõnevõrra muutub.

Munitsipaalmaal ja elamute territooriumiga külgnevaid parkimistaskuid kasutavad regulaarselt isiklike sõidukite omanikud. Ja kui läheduses pole liiklusmärke, mis piiravad ööpäevase parkimise kestust või kellaaega, siis koristustehnika juhtidel tuleb pargitud autodest mööda sõita. Mõnikord ei pruugi autojuht teades, et ta ei kasuta autot pikka aega, läheneda sellele nädalaid. Talveks jäetud “lumikelluke”  jäätub, halva ilmaga koguneb selle ümber lumi, mis muudab auto lumehangeks. See “skulptuur” kitsendab parkimisala. Kui räägime kvartalisisestest teedest, siis parkimiskohtade seisukord sõltub autojuhtidest endist, kellest enamik peab normaalseks võtta labidas ja autole koht lumest puhastada. Auto on isiklik aga parkimiskoht mitte, mis ei takista mõnel tühjale parkimiskohale jätta näiteks vanu rehve, tühja kanistrit, ämbrit või mõnda muud eset pagasiruumist, mis annab teistele autojuhtidele teada, et koht on hõivatud.

Arusaadav on autohuvilise soov püstitada prügist sammas, märgistades sellega “oma” parkimiskoht, mille ta isiklikult lumest puhastas. Niipea, kui juht lahkub, leiduvad need, kes püüavad parkida oma auto alles puhastatud kohale, kuigi naabruses on vaba ruumi, kuid see on lumes. Ja mõned autojuhid on lihtsalt liiga laisad, et labidat kätte võtta.

Kellel on selles olukorras õigus? Kas mõni majaelanik võib nõuda teistelt varem koristatud parkimiskoha vabastamist, milline karistus võib oodata neid, kes otsustavad parkimiskoha mitmesuguse prügiga “märgistada”? Nädalaleht Panorama esitas need küsimused Kohtla-Järve linnapeaabi Ahtme ja Oru linnaosas Oleg Kornõljevile ning linnavalitsuse korrakaitseametnik Timofei Korepovile.

– Härra Korepov, kas mõnel kortermaja elanikul on õigus nõuda teistelt parkimiskoha vabastamist, põhjendades seda sellega, et nad on selles majas juba pikemat aega elanud, on korteriühistu juhatuse liikmed ja need, kes väidetavalt nende koha võtsid, on nooremad ja üürnikud?

– Kindlasti mitte. Kõigil majaelanikel on samad õigused sõltumata majas elamise perioodist. Üürnikel on samad õigused kui korteriomanikel. Vastasel juhul oleks ebaloogiline nõuda üürnikelt korteriomanikele kehtivate kohustuste täitmist, näiteks korra hoidmist.

– Kui me räägime parklast, mille sissepääsu juures on silt, et tegemist on korteriühistu territooriumiga ehk parkla asub korteriühistu omandis oleval maal, kas saab määrata parkimiskoha sõiduki registreerimisnumbriga?

– Parkimisega seotud küsimuste reguleerimisega peaks tegelema korteriühistu. Ideaalis otsustavad sellised küsimused majaelanikud üldkoosolekul. Kui korteriühistu peamine juhtorgan üldkoosolek otsustab, et parkimiskohad määratakse sõiduki registreerimisnumbrile, siis nii ka on. Parkimiskohad soovitan määrata korteri numbrile. See säästab juhatust tarbetust bürokraatiast juhuks, kui korteriomanik vahetab autot või pargib mingil põhjusel teise (töö) auto, – ütles Timofei Korepov.

Küsimused Kohtla-Järve linnapeaabi Ahtme ja Oru linnaosas Oleg Kornõljevile.

– Milline on olukord heakorrareeglitest kinnipidamisega linna teede ja avalike parklate parkimiskohtade kasutamisel linnakodanike poolt?

– On erinevad teelõigud ja nendega külgnevad parkimiskohad, mis vaatamata kortermajade lähedusele asuvad linna territooriumil. Üldreeglina ei sea linn sõidukitele ettenähtud parkimisaladele ja taskutele piiranguid, välja arvatud Liiklusseaduses sätestatud juhtudel.

Väga tülikas on olukord kui autojuhid jätavad parkimiskoha märkimiseks erinevaid esemeid, näiteks plastkanistreid, autorehve, koonuseid. Kui kortermajas on 60–90 korterit, siis on parklas terve prügimägi vanu rehve ja muud sarnast prahti. Muidugi on see aktuaalne eelkõige talvel, kuid sageli liigub märkimisväärne osa sellest prügist lõpuks parkimisaladega külgnevatele muruplatsidele ja jääb sinna kevadeni.

Kõigest eelnevast lähtuvalt on sellise prügi ladustamine parklates ja teedel Kohtla-Järve linna heakorraeeskirja rikkumine. Heakorraeeskirja vastav punkt ei ole uuendus, see on eksisteerinud alates korra vastuvõtmisest. Tulenevalt aga selliste prügilate tekkimise spontaansusest, korduvatest kaebustest ja osade autoomanike seas välja kujunenud arvamusest, et rehvide jätmine on norm, on vaja rääkida eeskirja selle punkti olulisusest ja võimalikest tagajärgedest.

– Kuidas linn suhtleb heakorraeeskirja rikkumiste korral korteriühistute esimeestega?

– Tuleb märkida, et osade korteriühistute juhid on ise huvitatud sellest, et nende majade läheduses ei tekiks iseeneslikke prügimägesid ning parklasse või muruplatsile jäetud asjad ei risustaks territooriumi ja keskkonda.

Peaaegu kõigi esimeeste või ühistule teenust pakkuvate organisatsioonidega saab ühendust võtta telefoni või meili teel, et teatada heakorrareeglite rikkumistest.

Loomulikult loodan väga, et peale selle probleemi esiletoomist pööravad korteriühistud ise tähelepanu sellele, milline on nende kasutuses olevate parklate olukord ning edastavad elanikele selle teema aktuaalsuse.

See kõik on palju parem ja valutum kui linnalt ettekirjutuste, prügiveo korraldamise eest kohustuslike maksete või haldustrahvide saamine.

– Kes vastutab parkimiskohale prügi omavolilise panemise eest?

– Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse vastav artikkel näeb ette vastutuse nii era- kui ka juriidilistele isikutele. Vastavalt – eraldi autoomanikud ja ühistu tervikuna.

   Tuleb võtta arvesse, et iga olukord on erinev. Ja kui eeldada, et ühistus on olukord üldjoontes kontrolli all, kuid seal elav autoomanik jätkab süstemaatiliselt “oma parkimiskoha märgistamist”, siis antud juhul lasub vastutus temal kui eraisikul.

Lisan, et linnavalitsus ei sea endale ülesandeks kedagi ilmtingimata karistada või trahvida. Selle teema kajastamine oli suunatud linna heakorra ja välisilme hoidmisele, – lõpetas Oleg Kornõljev.

Kas arvestada või mitte arvestada oma naabrite pingutustega, kes ei säästa aega parkimiskoha lumest puhastamiseks, seda seaduses kirjas ei ole. Teisest küljest ei ole isikliku transpordi olemasolu alati ainult mugavus. Ühtede soovimatus labidat kätte võtta ja parkimiskohalt lund koristada sunnib teisi võitlema äsja külmaga koristatud ruutmeetrite eest, püstitades prügist “monumente”. Viimastel tasub aga olla kursis Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse lõikega 66`2, mille kohaselt on linnavalitsusel õigus nõuda korteriühistult reeglite rikkumise eest 1300 euro ulatuses või kuni 100 trahviühikut sõiduki omanikult.

Ilja Telnov

Autori foto