12. veebruaril, sõbrapäeva eel, toimus riigi eri paigus aktsioon Eesti Suurim Süda. Kohtla-Järvel kujundati Järve linnaosa uuel jalgpallistaadionil inimestest süda.

Spordiväljakule tulid linlased perede, kolleegide, sõpruskondadega. Kohtla-Järve „südamele“ panid õla alla paljud noored, kuid kõrvale ei jäänud ka keskealised ja eakad. Algatust toetasid linna asutused, spordiklubid ja loomingulised meeskonnad. Nende seas, kes soovisid aktsioo-nist osavõtmisega rõõmu jagada, oli palju neid, kes tulid jalgpalliväljakule üksi, olles eelseisvast sündmusest teada saanud viimasel hetkel ja siis ka juhuslikult.

Enne, kui kätest kinni võeti, et kujundada väljakule Eesti suurim “süda”, soojendasid linlased end teega. Ja linna tantsurühmad jagasid inimestele südamesoojust. Pärast Kohtla-Järve linnapea Virve Linderi linnaelanike ja külaliste tervitamist suundusid aktsioonis osalejad jalgpalliväljaku keskele, kuhu korraldajad olid juba paigaldanud suure südame kontuuri kujutavad plastikkoonused.

12. veebruaril ei teadnud veel keegi, et Kohtla-Järve “süda” edestab konkurentsis suuremaid linnu, eelkõige Tallinna ja Tartut. Aga esimese flashmobi praktika näitas, et linna suurus ja elanike arv ei mängi tulemuses olulist rolli. Eelmise aasta tulemuste järgi osutusid võitjateks Valga ja Valka elanikud, kes kokku moodustasid “südame” 108 inimesega.

Ja kuigi Kohtla-Järvel ettevalmistatud väljak oli muljetavaldava suurusega, olid aktsioonis osalejad, kellest kohale tuli 324 inimest, sunnitud pigem ruumi tegema ja seisma õlg õla kõrval, mitte kätest kinni hoides. Selline Kohtla-Järve elanike ühtsus ja aktiivsus võimaldas linnal saada karikas ja Eesti Suurima Südame tiitli omanikuks.

Korraldajate märguandel tõusid õhku droonid, mis jäädvustasid linnulennult südame, mis avanes suure lillena rohelise jalgpalliväljaku keskel. Kuid mitte ainult droonid täitsid kuulekalt oma pilootide käske. Linnarahvas, kes juhendamisel koos liikus, kujutas südamelööke. Kui maast vaadatuna paistis see veidi naljakas ja meenutas pigem rahvatantsu õppimist, siis kõrgustest vaadates paistis kõik toimunu nagu elav sõbrapäeva postkaart.

Kohtlajärvelaste head tuju aitasid pärast flashmobi lõppu kinnistada sütitavad Zumba tantsud, mida viis läbi fitness treener Ilona Maharramova.

 “Soovin, et linlaste südames oleks alati armastus, lahkus, soojus. Austage, armastage üksteist, hoolitsege üksteise eest. Soe süda olgu igas kodus,” – soovis Ilona Maharramova.

Treeneril aitasid tantse läbi viia Kohtla-Järve Noortekeskuse vabatahtlikud, kes tulid välja südamekujulistes kostüümides. Üks neist, Lanita Šlõkova, osaleb aktiivselt keskuse elus, kuid Kallistava südame kostüümi proovis esimest korda.

– Kostüümis on soe ja mugav. Tahtsin oma soojust teistega jagada. Päris ürituse alguses seisid mõned inimesed vaikselt sissepääsu juures. Astusime neile ligi, kallistasime neid, pakkusime teed ja peale seda hakkasid nad julgemalt väljaku keskpunkti poole liikuma.

– Millistel pühadel soovitaksite midagi sellist teha? Või piisab, kui teha selliseid flashmob’e eranditult sõbrapäeva puhul?

– Midagi sellist võib korraldada kõikide pühade puhul. See on lõbus, rahvast koguneb palju. Saate sõpradega kohtuda, – ütles neiu.

“Südameehitajate” hulgas oli daam, kelle nimi oli sellele päevale kohane – Ljubov (armastus). Jalgpalliväljakule tuli ta lapselapsega, kes esines tantsunumbriga. Pärast aktsiooni jagas Ljubov oma muljeid nädalalehele Panorama.

– Ljubov, mida 14. veebruar sinu jaoks tähendab?

– Pidu on nagu pidu ikka, aga mulle väga meeldis see, mis praegu toimus. Korraldajad on suurepärased. Linlased, hästi tehtud, et vastasid kutsele ja tulid.

– Kas osalejate arv üllatas teid?

– Sain sellest üritusest teada juhuslikult. Mulle saadeti messengeris sõnum, kuid ma ei näinud varem kusagil infot, kuigi olen sotsiaalvõrgustikus mitme linna grupi liige.

– Kas teie arvates on meil selliseid kultuuriüritusi piisavalt?

– Usun, et Kohtla-Järvel korraldatakse väga palju erinevaid üritusi. Aga rahvas pole eriti aktiivne. Diivanieksperdid võtavad mõnikord sõna: ütlevad, et linnas korraldatakse vähe, kuid see pole nii,”- lõpetas Ljubov.

Kas tähistada Valentini päeva, armunute päeva või sõbrapäeva on puhtalt isiklik otsus. Selge on see, et suur südame kuju jalgpalliväljakul, linnaväljakul või metsas olulisi muutusi kaasa ei too. Kuid tänapäeva olukorras, kus kurvad sündmused ei lakka end meenutamast, demonstreerides meid ümbritseva maailma haprust, ei ole sellised väikesed teod mitte ainult rõõmu põhjuseks, vaid ka midagi, mis ühendab erinevas vanuses, eri rahvusest inimesi kõvahäälsete loosungite ja valimislubadusteta.

Esmakordselt toimus koostöös kohalike omavalitsustega JJ-Street Tantsukooli korraldatud projekt Eesti Suurim Süda aastal 2022. Viieteistkümnel aktsioonil osales üle tuhande inimese. Tänavu otsustasid kätest kinni võtta juba 27 asustuse elanikud, osalejate koguarv on lähenenud 4000 inimesele.

14. veebruaril avaldati Eesti Suurim Süda Facebooki lehel Eesti erinevates piirkondades tehtud fotod.                                                                                     

Ilja Telnov

Autori foto

Reklaam