Sel aastal avaldas Eesti meedia andmeid, et “Eestis on uimastite üledoosi suremus järsult tõusnud.” Kanal EURONEWS pühendas samale probleemile selle kuu saate “Pealtnägija” pealkirjaga “Soome ebaõnn: riik on hädas noorte narkosõltlaste rekordilise suremusega.” Süžee algab sõnadega: “Viis aastat järjest maailma kõige õnnelikumaks riigiks tunnistatud Soome püüab lahendada rekordilist noorte narkomaania probleemi. Sõltlased elavad palju vähem kui naaberriikides”. Kohtla-Järvel on organisatsioon, mille töötajad on päästnud tegelikult palju elusid. Just inimelusid, kuigi lähiminevikus ei pidanud paljud sõltlasi inimesteks. Selle organisatsiooni nimi on Kohtla-Järve piirkondlik filiaal Allium. Selle koordinaator Vjatšeslav Akimov kommenteeris murettekitavaid meediakajastusi ja vastas ajakirjaniku küsimustele.

– Meie kahjude vähendamise keskus on narkootikume tarvitavate inimestega töötanud kaheksateist aastat. Pakume teenuseid alates konsultatsioonist kuni süstalde ja nõelte vahetuseni.

– Kes on narkomaan? Haige inimene või keegi muu?

– WHO (Maailma Terviseorganisatsiooni) olemasoleva terminoloogia kohaselt kaasneb uimasti tarbimisega psühhosotsiaalne sõltuvus, mida arstid nimetavad haiguseks. Kõige sagedamini on neil inimestel psüühikahäired, nad haigestuvad mitmesugustesse psüühikahäiretesse. Sotsiaalsed – kuna muutuvad ühiskonnas heidikuteks, kaotavad sotsiaalsed sidemed. Meil on väga kogenud psühholoog Aleksei Sudovõh, kes on aastaid töötanud Ahtme haiglas.

– Härra Akimov, te kindlasti mäletate, et kümmekond aastat tagasi kostis igast nurgast paanilist kisa: karauul, narkomaanid! Peame võitlema, karistama, ravima … ja nii edasi. Täna on vaikus, isegi enne valimisi ei spekuleerita sel teemal, nagu varem. Mis on juhtunud?

– Karauul, karauul! karjusid siin, kuni mõistsid, et meie sisenemine vabasse maailma ei too endaga kaasa mitte ainult rõõme pitsiliste aluspükste näol, vaid ka selliseid probleeme nagu narkomaania.

– Soome – 1. koht maailmas õnneindeksi järgi ja esimene koht Euroopas narkosurmade poolest …

– Surm narkootikumide tõttu. Siin on mitu komponenti. Esiteks ilmub tohututes kogustes uusi sünteetilisi aineid. Riigid on nagu ühendatud anumad. Kusagil on see suurenenud – voolab teise riiki. Politsei võtab tarvitusele meetmed, teeb oma tööd. Meil on politseiga väga hea side. Narkokaubanduse vastase võitluse spetsialistid teavitavad meid pidevalt kõigest, mis uut turule ilmub. Ja me näeme tohutul hulgal uusi aineid, millele pole veel vastumürki. Ja farmaatsiatööstus ei jõua toota antidoode, mis suudaksid ülemaustamist peatada.

Spetsialistid ütlevad, et Kohtla-Järvel on narkootikume tarvitavate inimeste eluiga pikenenud ning noori on nende hulgas vähem.

– Ilmselt teate paremini, kuidas ja mis suunas areneb olukord narkomaaniaga Kohtla-Järvel, mis on aastaid kõneaineks olnud paljude saadikute, saadikukandidaatide ja teiste poliitikute seas?

– Oleme Kohtla-Järve olukorda jälginud kaheksateist aastat, nii kaua kui meie keskus siin eksisteerib. Selle aja jooksul on elanike suhtumine meie tegemistesse oluliselt positiivses suunas muutunud. Meil on kohalike omavalitsustega head suhted. Võimud vahetuvad, kuid arusaam, et selle tööga tuleb tegeleda, jääb alles. Meil on normaalsed ruumid Järve linnaosas, samasugune keskus on Ahtmes. Mis puutub meie klientidesse, siis noori uimastitarbijaid on palju vähem. Ühelt poolt on narkootikume tarvitavad inimesed hakanud elama varasemast kauem, seda ka tänu meie abile. Teiselt poolt on noored hakanud ennetustöö tulemusena rohkem sellele “pead pöörama”. Noored on targemaks saanud!

– Nimetasite kahte aspekti: vaimset ja sotsiaalset. Mis toimub sotsiaalses plaanis?

– Meil on väga head ja kvalifitseeritud sotsiaaltöötajad, kes aitavad inimestel tavaellu naasta. Meie hoolealused ise ei suuda alati lahendada tavalisi inimlikke küsimusi, mis kasvavad probleemiks. Meie sotsiaaltöötajad aitavad leida eluaset, tehes koostööd linna võimudega. Leitakse koht ühiselamus või sotsiaalmajas. Aidatakse lahendada toimetulekutoetuse saamisega seotud probleeme. Meie, Sotsiaalministeeriumi ja linnavalitsuse vahel on sõlmitud leping topeltdiagnoosiga inimeste abistamiseks – lisaks narkomaaniale on neil ka psüühikahäired. Selle programmi raames aitame koos linnavõimudega inimestel eluga kohaneda. Meie sotsiaaltöötaja Jevgenia Dvornik on linnavolikogu sotsiaalkomisjoni liige. Tegemist on ainulaadse inimesega, kes aitab meie hoolealustel oma võlaprobleemidega toime tulla. Need on ju suurte võlgadega koormatud inimesed: kellelgi on võlad korteri eest, kellelgi laenud. Jevgenia on kirjavahetuses organisatsioonidega, koostab võlgade tagasimaksmise ajakava. Tema ja tema kolleeg Jaan Pavlenko aitavad töötukassaga ühendust hoida.

– Kas sotsiaaltöötajad jälgivad kuidagi endisi narkomaane?

– Endisi narkomaane põhimõtteliselt ei ole. On inimesi, kes on uimastite võtmise lõpetanud. Nad kohtuvad nendega, tutvuvad nende eluga, vajadusel osutavad abi. Selliste inimeste seas on neid, kes said korraliku töö ja teenivad hästi. Ühesõnaga, on inimesi, kes on alustanud uut elu, –  ütles Vjatšeslav Akimov.

Jevgenia Dvornik oli just naasnud linnavalitsusest, kus ta käis koos oma hoolealusega, kes polnud enam noor mees. Ja nagu öeldakse, “laevalt ballile”.

– Jevgenia, mitu aastat olete Alliumis töötanud?

– Alates selle loomisest, kõik 18 aastat.

– Kas selle aja jooksul on Kohtla-Järvel narkomaane tekkinud rohkem või vähem?

– Meie klientide arv on mõnevõrra vähenenud, kuid vanus muutub. Meie grupp, kes meie poole abi saamiseks pöördub, on vananenud.

– Olete linnavolikogu sotsiaalküsimuste alalise komisjoni liige. Kas see aitab teie tööd Alliumi keskuses?

– Kahtlemata. See võimaldab omada suurt hulka tööks vajalikku teavet.

Intervjueeris Jevgeni Kapov

Autori foto