Eelmise aasta jaanuaris alanud projekt “Rahvakultuuri killukesed” sai jätku tänavu märtsis. Kohtla-Järve Kultuurikeskuse hubases kohvikus tutvustas oma kunsti Vormsi rahvatantsurühm. Ida-Virumaal elavate inimeste jaoks on saarlaste eluviis ja kultuur alati “eksootika”. Suured saared on paljudele tuttavad, aga väikesed, näiteks Vormsi – väikesaar Hiiumaa ja mandri vahel, kus on neliteist küla – on tööstuspiirkonna elanikele “terra incognita”. Ja siis saabusid Kohtla-Järvele külalised “tundmatult maalt”.

Projekti “Rahvakultuuri killukesed” autor Helgi Kopliorg, kes juhatab Kohtla-Järve Kultuurikeskuse rahvatantsurühmi, meenutas peamist erinevust selle festivali ja Loomekatla vahel, milles astuvad lavale kõigi Ida-Virumaa rahvuskultuuriseltside esindajad. Selles projektis esitleb iga rahvuskogukond kordamööda oma kultuuritraditsioone.

– Eelmisel aastal tutvustasid meile oma rahvaste kombeid ja loomingut ukrainlased, ingerisoomlased, tatari selts, Ida-Virumaa juudi kogukond, meie kultuurikeskuse noored eesti rahvamuusikud, Narva poolakad, meie valgevenelased, tulid külalised Põlvast. Meil oli ka slaavi kultuuri püha. Sel aastal jätkus festival Vormsi rahvatantsijate esinemisega. Seejärel tutvustatakse festivalil Sillamäe Vene Kultuuri Seltsi loometööd. Ja see lõpeb suure galakontserdiga, – ütles Helgi Kopliorg.

Saarlasi tervitas kultuurikeskuse tantsurühm Virulane. Siis saabus külaliste kord. Ning siis vajus Eesti tantsu peensustest kaugetel inimestel minutiks “suu lahti”. Diletandid kultiveerivad stereotüüpi, et eesti tants on flegmaatiline “aeglane tegevus”, nagu väidetavalt ka eestlased ise. Ja siis esitasid saarlased sellise dünaamilise tantsu, mis ei vastanud mingitele klišeedele ja stereotüüpidele. Ja seda hoolimata asjaolust, et kollektiivis oli ainult üks noores eas tantsija, kes tantsib koos emaga, ülejäänud olid aga soliidsesse ikka jõudnud.

Kui vaibus imetlus sellise spontaansuse vastu, millega saarlased oma tantse esitasid, palusime Helgi Kopliorul selgitada nähtu erinevust valitsevast arusaamast, et eesti tants on flegmaatiline.

– Kas tõesti sõltub tantsu tempo ja rütm esinejate geograafilisest asukohast? Teie tantsukompositsioonides valitseb aeglane tants, samal ajal kui saarlaste energia oli hämmastav?

– Ei, ka meie piirkonnas tantsitakse energilisi eesti tantse. Nendes ei domineeri mitte žanr, vaid folklooritants, mis ei ole alati lavastatud rahulikes rütmides. Kõikjal erinevad eesti tantsud iseloomu poolest, kuid traditsioon jääb muutumatuks.

– Kas teie kollektiivil Virulane oli enne seda festivali loomingulisi sidemeid Vormsi saarega?

– Kollektiivid alles hakkavad sõbrunema. Saarlaste kollektiivi juhiga käisin koos koolis. Ja nende praegune saabumine on meie suhete algus. Arvan, et nüüd läheme saarele vastuvisiidile.

Jevgeni Kapov

Autori foto

Reklaam