Ajakirjanikul õnnestus Eesti haridusreformist rääkida korraga kahe ametnikuga, kuigi vestlus toimus vaid ühe inimesega. Svetlana Vladimirova on Slaavi põhikooli direktor. Ta on ka Kohtla-Järve linnavolikogu kultuuri- ja hariduskomisjoni alalise komisjoni esimees.

– Proua direktor. Ühiskonnas on viimasel ajal palju räägitud haridusreformist. Samal ajal muretsevad inimesed, eriti eakad, oma laste ja lastelaste pärast, kuigi nad ei saa alati aru, millest täpselt räägitakse. Palun täpsustage, mida koolireform tähendab?

– Reformi viiakse läbi mitmes suunas. See on kavandatud 2024. aastaks. Nüüd on alanud ettevalmistav etapp. Seadusandlikud normatiivid on vastu võetud. Koolidele on muudatusteks valmistumiseks aega antud poolteist aastat. See on dokumentatsiooni korrastamine, õpetajate otsimine. Peamine on hariduse eesti keelele üleviimine. Alates 1. septembrist 2024 viiakse eesti keelele üle 1. ja 4. klassid. Kõik ülejäänud klassid viiakse üle järk-järgult. Tegelikult ei puuduta see reform praegusi seitsmendate ja kaheksandate klasside õpilasi täies mahus. Eesti keelele üleminek puudutab praegu 2. klassis käivaid lapsi. Kuid see on reformi üks koostisosa. Paralleelselt sellega toimub õppekavade muudatus. See on teatud ainete tundide arvu muutus. Suureneb eesti keele tundide arv, vene keel emakeelena küll lõpuks kaob, kuid lastel jääb siiski võimalus õppida oma emakeelt ja kultuuri. Programmide sisu muutub. Digikomponendi õpe laieneb, osade oskuste õpe lisandub täppisteaduste programmi. Muutub lähenemine sellistele õppeainetele nagu kehaline kasvatus ja tööõpetus. Varem oli tööõpetustundides tüdrukutel kokandus ja õmblemine ning poistel tehnika. Nüüd õpivad kõik – nii poisid kui tüdrukud – piltlikult öeldes “süüa tegema ja naelu lööma”. Reform on laiem kui ainult eesti õppekeelele üleminek, mis puudutab umbes viitkümmet Eesti kooli, millest 21 asub Ida-Virumaal. Muudatused kooli õppekavas puudutavad kõiki riigi koole.

– Ja kuidas läheb teie koolis ettevalmistus eesti õppekeelele üleminekuks?

– Valmistume sujuvalt, alustasime seda protsessi neli aastat tagasi. On keelekümblusklassid, on tavaklassid, kus 40 protsenti tundidest on eesti keeles. Toona valisime ise, millised ained on otstarbekas eesti keelele üle viia.

– Rääkisime kooli direktoriga. Nüüd küsimus kultuuri- ja hariduskomisjoni esimehele. Reform, mida rahaga ei toetata, pole midagi. Kust linn, kelle taskud on tühjemad, selle reformi jaoks raha võtab?

– Haridusreform on riigi ülesanne ja seda rahastatakse riigieelarvest. 16. märtsil allkirjastas haridus- ja teadusminister dokumendi, mille kohaselt saavad Ida-Virumaa koolide õpetajad koefitsiendi: koolides – 1,5 ja lasteaedades – 1,3. Aga selle raha saamiseks ja õpetajateni jõudmiseks peavad omavalitsused koguma koolide kohta vajalikku infot ja esitama õigeaegselt taotlused. Ja õpetajatele, keda vajatakse eriti meie piirkonnas, peavad kohalikud omavalitsused looma tingimused. Selleks on oluline välja töötada motivatsioonipakett. Meil on mida noortele pakkuda tänapäeva maailmas tsiteeritud väärtustest. Meil on suurepärane spordikeskus ja näiteks tasuta basseini kasutamine võib meelitada noori spetsialiste. Eluaseme osas sõltub see sellest, kas õpetaja tuleb perega või üksi. Siin on linnal mille üle mõelda.

– On see üldse reaalne?

– Praegu ma pole kindel, et kohe on ressursse, et anda kiiresti kümmekond korterit. Aga me ei räägi 1. septembrist 2023, vaid 1. septembrist 2024.

– Kas Kohtla-Järvel on koostöö pedagoogika ülikoolidega?

– Meil on koostöölepingud Tartu Ülikooli Narva Kolledži ja Tallinna Ülikooliga. Nad saadavad meile praktikante. Aga motiveerida neid meil töötama on meie omavalitsuse ülesanne.

– Ja jälle küsimus komisjoni esimehele. Räägitakse, et linnavolikogus on saadik, kes … täpsemalt, kes annab kogu oma saadiku raha kultuuri ja spordi arendamiseks. Kas teate selle inimese nime?

– Saite siiski teada. Ja ma ei tahtnud seda avalikustada.

– Loodan, et te ei ütle ajakirjanikele, mida kirjutada ja mida mitte. Niisiis: miks otsustasite kultuuri ja sporti toetada?

– Kas mäletate kangelanna Irina Muravjova kuulsat väljendit – “Ärge õpetage mind elama, parem toetage mind materiaalselt”? Ma ei saa jääda ükskõikseks, kui näen, et keegi vajab abi. Mõnikord piisab heast sõnast, kuid sagedamini on vaja sisukamat toetust. See on täiesti normaalne nähtus – reageerida mitte ainult sõnadega, kui mõni sündmus on hinge puudutanud, vaid sul on võimalus aidata inimest, organisatsiooni.

– Nii õnnestuski mul Teie isikus rääkida kahe inimesega. Aitäh mõlemale: kooli direktorile ja komisjoni esimehele.

Jevgeni Kapov

Autori foto

Reklaam