Kohtla-Järve Ahtme linnaosas asuv Noortekeskus tähistas oma 19. sünnipäeva.

Ametlikku tähistamist linnavalitsuse kõrgete esindajate osavõtul ei toimunud. “Meil polnud plaanis suurejoonelist pidustust korraldada,” – ütleb noortekeskuse juhataja Alissa Linter. – Vaid korraldada kõik tavapärases noorte vaimus – lõbusate mängude, konkursside, võistlustega … Võitjad said auhindu, kuid kaotajaid polnud – keegi ei jäänud tähelepanuta. Alates 13:00 kuni õhtuni jätkus pidulik programm.

Muide, polnud ka sellistel puhkudel traditsioonilist sünnipäevatorti, kuna otsustasime seekord valmistada maitsvaid maiustusi oma kätega: kihiline magustoit pokaalides – trifle.

– Ostsime poest kõik selleks vajalikud ained, – täpsustab Alissa Linter. – Ja kõigist soovijaist said noorsootöötaja juhendamisel kulinaarid, töötati entusiastlikult trifle klaasi sisuga – kreemis või siirupis leotatud biskviiditükkidest valmistatud magustoit värskete puuviljade ja vahukoorega. Arvasime, et sellest saaks nii maiuspala kui mõnus tegevus ja omamoodi meistriklass, seda enam, et meil on hästi varustatud köök. Peo lõpus kostitati noori veel pirukate ja minipitsaga. Lõppakordiks oli foto mälestuseks.

Noortekeskuse hoolealuste vanus on erinev. “Tegelikult on nõutav vanusevahemik 7–26 aastat,” –  selgitab Alissa Linter. – Loomulikult ei tule nii täiskasvanud noored meie juurde, neil on juba muud mured ja huvid. Seega on meie peamine sihtrühm vanuses 7-15 aastat. Küll tulevad üle 15-aastased noored, aga neid on vähe. Pakume kõigile mitmekesist programmi.”

Keskus võtab huvilisi vastu tööpäeviti – 13.00-20.00 ja on nädalavahetustel suletud. Keskuses töötab 8 inimest, sealhulgas kolm noorsootöötajat: Jelena Krivodonova, Anastasia Pelikhova, Kristina Makarova.

– Töötame avatud noorsootöö meetodi põhimõttel, – rõhutab Alissa Linter, – kui kõik lapsed, nii väiksemad kui vanemad, tulevad ise. Need, kellele meeldib meiega vaba aega veeta teavad, et nad on siia alati teretulnud, nad saavad millegi huvitavaga tegeleda või lihtsalt vestelda, uusi sõpru leida. Meil on elu mitmekesine – korraldame palju erinevaid tegevusi ja üritusi. Peamiselt konkursid, meistriklassid, sporditurniirid nii hoones (lauamängud – hoki, jalgpall, piljard) kui ka vabas õhus, meie keskuse lähedal asuval territooriumil. Talvelgi paigaldame väravad ja mängime pallidega hokit, mis noortele väga meeldib. Vaba aja veetmiseks värskes õhus on väike jalgpalliväljak, korvpalli rõngas, tenniselaud, samuti puidust lauad pinkidega, kus saab hea ilmaga lauamänge mängida ja sooja saabudes riputame võrkkiiged. Olemasolevad tänavadrenažöörid ja varustus võimaldavad korraldada vastavaid spordivõistlusi. Püüame hoida territooriumi hoolitsetud ja sisustatud ka selleks, et kui keskus puhkepäeval ei tööta, siis saab noor ikka tulla ja siin midagi kasulikku teha. Noored tavaliselt hea ilmaga majja ei lähe, nad eelistavad harjutada territooriumil.

Ideed ei tule mitte ainult noorsootöötajatelt, vaid ka noortelt endilt. Sooviti tik-tok tuba, kus saaks näiteks oma videoid filmida … ja selline ruum sisustati. Nagu ütlesid keskuse töötajad: “Püüame laste ja ajaga kaasas käia, mitte oma peale suruda, vaid kõike koos otsida, kuigi tasapisi oma tegude ja sündmustega püüame näidata, mis on hea ja mis halb.” Seeetõttu teeme igakuiselt täpsemaid muudatusi aasta tööplaanis, arvestades noorte uusi ideid ja soove.

– Riikliku projektimeetme “Huvihariduse toetus” raames eraldab linn meie taotlusele raha ringide tegevuseks, sh seiklusringiks, mis on väga populaarne poiste seas – räägib Alissa Linter. – Ja see pole kaugeltki juhuslik, see on väga huvitav. On võimalus isegi matkata. Ka palju õppida, eelkõige oskust ekstreemsetes tingimustes metsas ellu jääda, tulel toitu küpsetada, osata teha erinevaid sõlmi, võtta osa spordimängudest…ka tahtejõu, stoilise iseloomu kasvatamine… On ka ringi-töötuba, seda on aja jooksul kõvasti muudetud. See sai alguse nukkude valmistamise ringist – õmmeldi, kooti… Siis otsustati, miks ainult nukud, sest on ka karud ja muud loomad… Palju teisi tegelasi. Ja endisest ringist sai käsitöö ring, kus tegelevad põhiliselt algklasside tüdrukud, aga on ka veidi vanemaid. Teismelistele on klubi “Noorteõhtud”. Tänu sellele klubile arendame noorte ettevõtlikkust. Noored pakuvad erinevaid ideid ja viivad need ellu, et meie linn muutuks paremaks ja atraktiivsemaks. Eelkõige värvime pinke ilusates värvides, värvime suuri kive, märgime-värskendame mänge asfaldil…

Väga nõutud on ring “Kokkamine”, kus noored õpivad valmistama erinevaid toite – suppe, pearoogi, salateid, aga ka igasuguseid magustoite. See on võimalik tänu meie suurepärasele köögile ning on alati omamoodi meistriklass. Loomulikult degusteeritakse kõike valmistatut, noored söövad koos, samuti võetakse koju kaasa, et koduseid kostitada. Siis saavad nad kodus vanematega endale meelepärast toitu valmistada. Ka sellel aastal otsustasime korraldada rahvuskultuuride festivali – iga kuu ühe päeva pühendame konkreetsele riigile. Juba on kokku lepitud gruusia, ukraina ja tatari köögi päevad. “Noored valmistavad meie köögis kõiki toite ise, – selgitab Alissa Linter, – arvan, et see on õige – ei õpita mitte ainult süüa tegema, vaid tutvutakse ka maailma riikide ja traditsioonidega. Kõik vajalikud ained ostame poest.” Toimub ka traditsiooniline konkurss “Näljane Vabatahtlik”, mille algatasid noored ise. Noorte kokkade registreeritud meeskonnad valmistavad köögis erinevaid toite, mida maitsdes otsustatakse üldhääletusel, mis pole ainult maitsvam, vaid ka originaalsem ja lahedam.

Aastaringselt toimub palju temaatilisi üritusi, mis on pühendatud näiteks emakeelepäevale, Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäevale, jõuludele, aastavahetusele … Halloweeni on aga eriti tore tähistada, hoolimata sellest, et kõigil on sellesse oma suhtumine aga noortele meeldib see väga. Kõik need ebatavalised võistlused, riietumine, fotosessioonid, maalitud-nikerdatud kõrvitsamaskid, õudusfilmi vaatamine videotoas …

Siin korraldatakse erinevaid tasuta reise ja mitte ainult suvel, vaid ka talvel. Näiteks Tartu Teaduskeskusesse AHHAA, Rakveres politseimuuseumi, Tallinna vabaõhu liuväljale…

Suviti on Noortekeskus juba mitu aastat korraldanud töölaagreid. Kaks vahetust, kummaski 15 inimest – kokku 30 inimest. Töötatakse linna heaks, kuid teenitakse samal ajal taskuraha. Tööpäev kestab 4 tundi, seejärel  lõunasöök ja pärast seda kultuuriprogramm. “Mis saab sellel suvel pole veel selge, kõik sõltub sellest, kas leiame vajalikus mahus tööd, – nendib Alissa Linter hetkeseisu. – Oleme juba pöördunud linnavalitsuse poole, et teha kindlaks, kus saame töötada ja kas saame seda üldse teha. Probleem on selles, et meil pole piisavalt tööd. Kuigi jah, linn eraldab raha ka laste palkadeks, aga see raha on napp, linna eelarves absoluutselt mitte tuntav. Kultuuriprogrammi ja toitlustamise vahendid tulevad haridus- ja noorsoo osakonnast. Lõunad valmistavad laagris valves olevad lapsed meie köögis ise.” Eriline osa suvelaagri tegevustest on sotsiaal-pedagoogiline. Igale vahetusele on ette nähtud üks päev, mil Iidlas asuva suure mänguväljaku lähedale püstitatakse telk, mis pakub lastele kõikvõimalikke mänge ja tegevusi, nii-öelda Noortekeskus väljasõidul. Siin suhtutakse sellesse tõsiselt, arvates, et mõnele vabatahtlikule võib see saada omamoodi tõukeks tulevase elukutse valikul – pedagoogika, noorsootöö, sotsiaaltöö.

Eriti mastaapne üritus on noortefestival. Seda on siin keskuse territooriumil peetud juba kolm korda: kaks korda enne koroonaviirust ja kolmandat korda eelmisel aastal. Kogub palju inimesi. Nii osalejaid kui pealtvaatajaid. Kutsutud on erinevad asutused ja organisatsioonid. Nende hulgas (mõned neist saabuvad oma erivarustusega) Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Transpordiamet, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli Kohtla-Järve filiaal, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus… – kõik, kes on vähemalgi määral noortega seotud, kes tegelevad koolitusega, osutavad mingeid teenusi, tegevusi. Ka linna kultuuri-, spordi- ja loomingulised kollektiivid. Paljud tulevad oma telkidega. Festival toimub tavaliselt septembri alguses ja programm on eelnevalt välja töötatud. Samuti on üles seatud lava, kus esinevad kontserdiga lauljad, tantsijad ja muusikud. Näidatakse omi oskusi ja osalevad ka sportlased – taekwondo ja karate. See üritus on muuhulgas väga informatiivne – tavaliselt on septembri alguses paljud lapsed valiku ees, millisesse ringi või spordisektsiooni minna. Siin leitakse vastus nii sellele kui ka paljule muule.

– Esimest korda korraldasime eelmisel aastal meie festivalil laste palvel omamoodi kirbuturu. Kauplejateks registreeriti vaid lapsi, neid oli üle 20. Kaupa pakkusid nad oma keskuse territooriumil. Tõid kaasa seda, mida enam vaja ei läinud, aga mitte riideid, vaid mänguasju, koolitarbeid, raamatuid, suveniire… Ainus tingimus oli, et kaupa ei pakutaks kehtestatud hinnast kõrgema hinnaga. Ja “turu” lõppedes hakkasid noored kaupmehed lihtsalt omavahel vahetama neid “kaupu”, mida ära ei müüdud. Nii et asjad, mis polnud kellelegi enam vajalikud, jätkavad oma elu, saavad kedagi rõõmustada. Peaasi, et lastele meeldis, kõik olid nii rõõmsad ja tahavad jälle kaupmehed olla, – naeratab Alissa Linter.

Tänavu septembris toimub taas Noortefestival, kuid nüüd plaanivad nad seda pidada mitte oma territooriumil, vaid juba Ahtme väljakul.

Vanemad lapsed osalevad väga sageli vabatahtlikena linna üritustel, sh korraldavad väikelastele erinevaid meelelahutusi. Spetsiaalselt keskuse aktivistidele on mõeldud Jõuluoksjon, et motiveerida neid veelgi oma algatusvõimet ja aktiivsust suurendama. Aastaringselt koguvad noored nii erinevatel üritustel kui ka vabatahtlikus tegevuses plusspunkte. Aasta lõpus saavad nad vastavalt tulemustele vahetada need noortekeskuse rahatrollide vastu ja osaleda oksjonil, kus on erinevad tihedas pakendis kingitused, omamoodi põrsad kotis, sest paki sisu pole teada. See võib olla 10-kilone kott makarone või lihtsad kõrvaklapid … Aga noored on sellest oksjonist põnevil. Oksjon toimub ka selle aasta lõpus.

Keskus teeb koostööd ka koolidega, pakkudes temaatilisi programme, harivaid ja meelelahutuslikke – klassitunde, viktoriine…, tehes koolidele eelnevalt kirjad, kutsutakse neid enda juurde. Tullakse tervete klassidega.

Keskuse hoole all on väike viljapuuaed, mille noored istutasid projektiga 2017. aastal Ahtme maantee äärde jäävale platsile. Ja nad hoolitsevad selle eest siiani. Sinna tehti puhkeala ja paigaldati õuemööbel.

Imeline aktsioon “Jaga soojust” on juurdunud ja muutunud traditsiooniliseks. Enne jõule jagatakse hooldekodus ja sotsiaalmajas elavatele eakatele kingitusi – soojad kootud sokid, sallid. Nende toodete kudumisega ei tegele mitte ainult paljud lapsed, vaid ka noortekeskuse töötajad, isegi nende sugulased. Osalevad ka elanikud erinevatest Eestimaa paikadest – keskusesse tulid pakid Pärnust, Tallinnast, Tartust … See aktsioon jätkub. Keskuse sõnul: «See on väga nõutud, väga vajalik. Muuhulgas koolitab meie noori – sisendab vastutulelikkust, lahkust, halastust. Tavaliselt kuulutatakse järgmise aktsiooni algus välja septembris-oktoobris ning algab kingituste kudumine ja kogumine … Ja sügispühal – eakate päeval küpsetavad noored siin erinevaid maiustusi – pirukaid, pehmeid küpsiseid. Ja nad viivad nad ka hooldekodusse ja sotsiaalmajja …

Ei unustata ka meie väiksemaid vendi – pakutakse abi loomadele, varjupaigale hooldamises. Noored tulid ideele teha raha kogumiseks kena puust majake, millele on kirjutatud “Aita loomi”. Enne koroonaviirust liikus see maja erinevates ettevõtetes ja asutustes, võeti kaasa linna üritustele. Aasta jooksul kogutud vahendid annetati enne jõule loomade varjupaikadele. Kuigi ei kogutud mitte ainult raha, vaid ka toitu.

Kõik keskuse külastajad võivad lisaks huvitavatele ja informatiivsetele vaba aja tegevustele saada ka psühholoogilist tuge: vajadusel saab noorsootöötajaga nõu pidada ning südamest-südamesse rääkida. Ja veel – noored, kes tulevad siia kohe peale kooli, saavad teed ja küpsist.

– Kahjuks pole meil kunagi sponsoreid ega patroone olnud, – ohkab Alissa Linter. – Oleme eelarveline organisatsioon, seega rahastab meid ainult linn. Tõsi, on ka võimalus osaleda erinevates projektides, mille jaoks riik raha eraldab. Oli suur riskinoorte projekt. Osalesime ka 14–26-aastaste noorte, kes ei õpi ega tööta, toetamise projektis.

… Noortekeskusel on kaks unistust: venna sünd – Noortekeskuse loomine Kohtla-Järve Järve linnaossa, mis asub Ahtmest ligi 15 kilomeetri kaugusel ja oma hoone kapitaalremont (välis-sisemine), kus varem asus lasteaed “Kuldne kukeke”.

Antonina Vaskina

Foto eraarhiivist