Juba 13 aastat on Viru Keemia Grupis (VKG) töötanud Ojamaa kaevandus, mis toodab 4 miljonit tonni põlevkivi aastas. Sellest toodetakse aastas üle 600 000 tonni põlevkiviõli. Eelmise aasta eest laekus VKG tegevusest maksudena riigi kassasse ligi 62 miljonit eurot. Kuid Ojamaa kaevanduse ressurss ammendub peagi. Töö jätkamiseks on vaja avada uus kaevandus Uus-Kiviõli, mis võimaldaks jätkata põlevkiviõli tootmist täises mahus, tuues kasumit ka riigile. Hoolimata uue kaevanduse rajamise loast võttis majandusminister vastu otsuse: keelata Uus-Kiviõli kaevandus, kuna väidetavalt on uue põlevkivi kaevanduse tekkimine vastuolus EL-i rohepoliitikaga. Ilmselt on ministri sõnul parem lasta töötajatel näljast roheliseks minna, kui riik loobub “rohelistest” põhimõtetest. Olukorrast uue kaevanduse ehitusprojektiga ja tagajärgedest, mida keeld kaasa tuua võib, palus Panorama rääkida VKG kontserni suhtekorraldusjuht Irina Bojenkol.

Viru Keemia Grupp kaevandab praegu põlevkivi Ojamaa kaevanduses, kuid on loogiline, et iga kaevandusvälja ressurss on piiratud. Ojamaa kaevanduse põlevkivivarusid jätkub järgmiseks 4-5 aastaks. VKG plaan on kasutada Uus-Kiviõli kaevandusest pärit toorainet õli tootmiseks aastatel 2026-2027, mil Ojamaa põlevkivivarud on ammendunud. Rõhutan veel kord: me ei ava täiendavat uut kaevandust – Ojamaa kaevandus suletakse ja koos sellega avatakse Uus-Kiviõli kaevandus. VKG-le jääb endiselt üks kaevandus. 2019. aastal väljastas Keskkonnaamet meile loa põlevkivi kaevandamiseks Uus-Kiviõli kaevandusväljal. See luba kehtib aastani 2049.

Juba mitu aastat oleme aktiivselt valmistunud uue Uus-Kiviõli kaevanduse avamiseks. Oleme juba investeerinud kehtestatud planeeringute alusel välja töötatud maapealsesse taristusse ning käimas on rahvusvaheline ehitushange maapealsete ja maa-aluste konveierite ehitamiseks. Selleks kõigeks on vaja kooskõlastust elektrialajaama rajamiseks, mis peaks valmis saama 2025. aasta keskpaigaks. Täna on VKG-l riigimaale hoonestusõigus, kuid Eleringi alajaamale ei ole kehtestatud isiklikku kasutusõigust, mida saab väljastada vaid maa omanik ehk riik, keda esindab majandusminister. Kehtiva kaeveloa kooskõlastamine ministriga on tehniline tüüpprotseduur. Möödunud aasta lõpust on kokkulepe olnud määramatus seisus ning eelmise kuu lõpus teatas minister, et ei allkirjasta vastavat luba, kuna leiab, et uusi kaevandusi Eestis enam avada ei saa.

Mis puudutab ministri ideed varustada ettevõtteid olemasolevatest kaevandustest ja karjääridest, siis peame seda teoreetiliselt arusaadavaks, kuid praktilistes tootmistingimustes teostamatuks. Esiteks nõuavad sellised tegevused väga tõsiseid investeeringuid raudtee infrastruktuuri laiendamisse ja tootmisvõimsuse suurendamisse. See omakorda tähendab uute planeeringute väljatöötamist, suuremahulisi projekteerimis- ja ehitustöid. Ajakulu seisukohalt pole see otstarbekas. Teiseks on Uus-Kiviõli kaevanduse avamise keskkonnamõju oluliselt väiksem kui Estonia kaevanduse laiendamise mõju. Uus-Kiviõli puhul kasutatakse valdavas osas olemasolevat taristut, põlevkivi teisaldamine toimub konveiertransporti kasutades, mille mõju keskkonnale on minimaalne.

Eelmisel nädalal kohtus kontserni juhtkond ministriga, et olukorda arutada. Minister kinnitas kohtumisel, et uue kaevanduse avamine sõltub sellest, milles koalitsioonierakonnad – Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Reformierakond ja erakond Eesti 200 – kokku lepivad. Koalitsioonileping loodetakse allkirjastada 10. aprilliks. Loodame, et koalitsioonis jääb peale mõistlik seisukoht ning lähiajal saame oma plaani elluviimisel edasi liikuda. Seni ei jää meil muud üle kui oodata, kuid igal juhul kavatseb VKG kaitsta oma äri, oma õigusi ja töötajate heaolu.

Tuletame meelde, et VKG kontsern tegeleb põlevkiviõli tootmisega. Selle tootmiseks on vaja põlevkivi. Kui meil pole toorainet, siis me lihtsalt ei saa oma tegevust jätkata. Seetõttu ütlemegi, et kui me ei saa avada Uus-Kiviõli kaevandust, on sellel negatiivne mõju kõigile kontserni 1600 töötajale.

Panorama tänab Irina Bojenkot põhjaliku selgituse eest, millesse ettevõte on sattunud. Ja samas loodab ta, et kaevanduse rajamise küsimuse lahendamisel võib positiivset rolli mängida asjaolu, et Kohtla-Järve linnavolikogu esimeheks sai Sotsiaaldemokraatliku erakonna mitte viimane inimene, sest majandusminister on selle partei liige.

Panorama

Reklaam