16. aprillil, õigeusu kalendri järgi ülestõusmispühal, tähistas linna kultuurikeskuse rahvatantsuansambel Virulane oma 70. juubelit. Ja kuigi suurem osa riigi põlisrahvastikust tähistas ülestõusmispühi 16. aprillil, võis sel päeval kuluaarides kuulda ka õigeusklike venekeelset tervitust “Kristus on üles tõusnud!” («Христос воскресе!»).
– Pole midagi üllatavat, – selgitas Kohtla-Järve Kultuurikeskuse direktor Svetlana Korotkova. – Ansamblis on erinevatest rahvustest inimesed. Põhiosa moodustavad eestlased, kuid erinevates vanuserühmades on ka teistest rahvustest inimesi, ka venelasi. Kokku on Virulases umbes kakssada inimest. Noorimas rühmas käivad lasteaialapsed, kõige vanemas rühmas halli habemega vanainimesed, vanaemad, kellel on rohkem kui üks lapselaps. Ansamblis on ka rahvapillimängijad, kes saadavad rahvatantse. “Ansambli vanaemaks” kutsutakse õigusega Urve Kilki, kes on naisrühma juhtinud 1963. aastast ja valmistab täna ette vahetust tegeledes Kohtla-Nõmme lasteaia lastega. Ta kannab Kohtla-Järve aukodaniku tiitlit, mis omistati talle 2013. aastal suure panuse eest eesti rahvakultuuri hoidmisel. 2008. aastal tuli teda naisrühma juhina asendama tuntud rahvakunsti entusiast Helgi Kopliorg. Möödunud aastal korraldas ta Kohtla-Järvel festivali Rahvakultuuri killud, mis jätkub ka tänavu. Ansambel Virulane osaleb kindlasti maakondlikel ja vabariiklikel tantsupidudel, esindab Eestit välismaal, – ütles Svetlana Korotkova.
Virulane on linnas, kus 2021. aasta rahvaloenduse andmetel räägib vene keelt emakeelena 86,73 protsenti elanikkonnast, väga oluline. Kollektiivist on saanud omamoodi eesti kultuuri keskus linna kultuuriruumis. Nagu kinnitas Svetlana Korotkova, et tingituna linna juhtkonna “uuest majanduspoliitikast” eesti folkloori rahastamise vähenemist oodata ei ole.
Kohtla-Järvet kutsutakse kaevurite ja põlevkivikeemikute linnaks. Ja Virulane peegeldab seda stereotüüpi. Ansamblisse kuuluvad need, kes on aastaid töötanud mäe- ja põlevkivikeemiatööstuses. Valdor Ernits oli isegi Põlevkivitöötajate Ametiühingu Liidu juht, ta on ansamblis tantsinud kolmkümmend kaks aastat. Ta ütleb, et vajab seda oma vaimse ja füüsilise tervise parandamiseks. Ja mis kõige tähtsam, ta soovib, et kõik, kes tunnevad huvi eesti rahvakultuuri vastu, tuleksid vaatama, kuidas eestlased tantsivad. “Meie kollektiivis on eesti tantsust huvitatud eestlasi, venelasi ja muust rahvusest inimesi.” Küsimusele, kas ta näeb ansambli tulevikku, vastas Valdor: «Tänasel kontserdil osalevad noored ja lapsed – nemad on need, kes asendavad vanemat põlvkonda. Seega on tulevik juba laval!». Lavale astumiseks valmistuvad “keskmise” põlvkonna tantsijad ansambli segarühmast. Saame tuttavaks. Kolm meest ütlevad, et töötavad päästjatena. Proua veel ei tööta, kuna hoolitseb väikeste laste eest. Küll aga leiab ta aega oma lemmikktegevuseks. Päästja Enn vastas küsimusele, milleks tal seda vaja on, et rahvatants on eesti rahva iseloom ja seda on väga huvitav vaatajale näidata. Teda toetavad kolleegid Elmar ja Peeter.
Ansambli “vanaema” Urve Kilk tuli Virulasse 1960. aastal. Ta tantsib siiani ka ise, lavastab tantsukompositsioone. Ja valmistab ette vahetust. Küsimusele, kas kollektiivil on tulevikku, vastab ta: “Kindlasti.” Ja seda tulevikku kujundab ta töötades väikeste lastega. Urve väidab, et tantsuga tegelemine aitab tervisele kaasa. Igas vanuses.
Juubelikontserdil oli laval suur ekraan, näidati ajaloolisi kaadreid kollektiivi elust, fragmente esinemistest erinevatel festivalidel. Ansamblit tulid 70. juubeli puhul õnnitlema Kohtla-Järve linnapea Virve Linder ja Eesti Rahvakultuuri Keskuse Ida-Virumaa spetsialist Anne Uttendorf. Sel aastal on ta noorte laulu- ja tantsupeol osalevate Kirde-Eesti kollektiivide kuraator. Kindlasti osalevad sellel ka ansambli-juubilari noored tantsijad.
Jevgeni Kapov
Autori foto
