Jõhvi. Muusikaväljak. 23. juuni. 14:00. Algab Võidupüha tähistamine. Rivistuvad Kaitseliidu üksused (Naiskodukaitse, Noored Kotkad, Kodutütred) aga ka teised pidupäevast osavõtjad – Politsei– ja Piirivalveamet, Päästeamet … Mängib orkester, kõlab Eesti Vabariigi hümn.

Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Eve East peab kõne ja annab üle maakonna autasud silmapaistvatele Ida-Virumaa elanikele.

Järgneb rivistunud osalejate rongkäik promenaadil orkestri helide saatel legendaarse kindral Aleksander Tõnissoni mälestussamba juurde. Pärast pidustuse lõppu ütleb Kaitseliidu Alutaguse maleva juhatuse liige Kalev Naur nädalalehele Panorama: “Ida-Virumaal on üks ja ainus tugev orkester, Kohtla-Järve Linnaorkester Aleksander Saveljevi juhtimisel, kes viib kogu tseremoonia läbi kõrgemal professionaalsel tasemel. Oleme temaga aastaid koostööd teinud. Kui seda orkestrit poleks, siis pole ka üritust – piirkonnas ei ole teist võrdväärset orkestrit”.

23. juunil tähistatakse võitu Vabadussõjas(1918-1920) – suur riigipüha, mis on pühendatud Eesti võidule Saksa Landesveeri üle Võnnu lahingus (praegune Läti linn Cesis) 23. juunil 1919. Sõda sellega aga ei lõppenud, see jätkus, kuna oli kaks rinnet: Lõuna (praegu Läti territoorium) ja Viru Narva lähedal, kus lahingutegevus veel käis.

…Võidupüha, mida korraldatakse vaheldumisi erinevates linnades, tähistamine toimub sel aastal Viljandis, samuti paraad, kus osaleb üle 900 inimese Eestist ja teistest riikidest. Et sellel aastal eelistatakse Viljandit pole sugugi juhuslik. See on tingitud ka sellest, et Viljandis – ühes viimastest linnadest – taastati tänavu Vabadussõjas langenute mälestussammas, mille hävitasid 1940. aastal kommunistid. Igal aastal tegeleb nende pidulikke sündmuste korraldamisega Kaitseliit. Kaitseliidul on allüksused igas maakonnas ja neid on 15. Kaitseliidu Alutaguse malev ja staap asuvad Jõhvis, kuid selle väikesed üksused on ka Narvas, Lüganusel ja Avinurmes.

Legendaarse kindrali Aleksander Tõnissoni monument valmis 2005. aastal Jõhvi keskväljakule. Eesti sõjavägi saavutas Aleksander Tõnissoni juhtimisel Viru rindel peetud lahingutes olulisi võite. Sellest aga ka teistest Aleksander Tõnissoni teenetest kodumaa ja rahva ees rääkis ettekandes kindralmajor Meelis Kiili (praegu Riigikogu liige, oli ka Kaitseliidu ülem), samas auastmes nagu Aleksander Tõnisson. Mälestuse ja austuse märgina asetati ausamba jalamile pärg.

Rongkäik läheb edasi Vabadussõjas langenute mälestussamba juurde. Seda on Jõhvis paigaldatud samasse kohta kolm korda. Esimest korda 1935. aastal, kuid 1940. aastal hävitasid selle kommunistid. Teist korda – 1942. aastal, kuid 1945. aastal hävis see uuesti. Ja taastati 1993. aastal.

Ka siin peetakse pidulikke kõnesid. Kalev Naur räägib nii militaar- kui ka tsiviiltraditsioonidest, sellest, kuidas Eesti rahvas neid austab. Üks austatud traditsioone on lipud. Ja räägib ajaloost, sealhulgas Kaitseliidu Jõhvi maleva lipuga seotud 90-aastasest ajaloost.

– Tänavu 18. juunil täitus täpselt 90 aastat, kui Kaitseliidu Jõhvi malev sai oma lipu – toimus selle pidulik üleandmine, – rõhutab Kalev Naur. – Kuni 1933. aastani lippu polnud, kuigi Kaitseliidu Jõhvi malev asutati 1918. aastal.  Ja seda seetõttu, et ta oli Rakvere maleva alluvuses. Siis oli kaks suurt malevat – Rakveres ja Narvas. Jõhvi oli väike küla, väikese Kaitseliidu malevaga, seega kuulus see Rakvere juurde. Ja nüüd, lähtudes sellest märgilisest sündmusest – oma lipu saamise 90. aastapäevast, otsustasime korraldada maakondliku Võidupüha tähistamise Jõhvis.

Jõhvi vallavolikogu esimees Vallo Reimaa juhib oma kõnes kuulajate tähelepanu tõsiasjale, et “peame uskuma oma riiki ja olema valmis seda kaitsma, vabaduse hinnaga.” Mihkli kiriku õpetaja Peeter Kaldur viib läbi mälestustseremoonia.

Võidupüha auks toimuv pidulik sündmus, mis lõpeb pärgade asetamisega monumendi jalamile, läheb sujuvalt ja märkamatult üle teiseks sündmuseks, – jaanipäevaks, täpsemalt jaaniööks. Öö, mil kõikides linnades ja valdades süüdatakse jaanituled, mis süüdatakse pika traditsiooni järgi just võidutulest. Ka tänavu annab Eesti president Viljandis võidutule – tõrvikud – üle Kaitseliidu kõigi maakondade esindajatele. Selline tõrvik jõudis ka siia, Vabadussõjas langenute mälestussamba juurde, kus Ida-Virumaa omavalitsuste juhid võidutule vastu võtavad, süüdates saabunud tõrvikust omad tõrvikud, milledega süüdatakse jaanituled üle kogu maakonna. Ka maakonna pealinna vanas pargis. Selle salapärasasuse all peitus veelgi salapärasem jaaniöö ja inimesed noortest vanadeni tulid lõbutsema, nautima päikest, suve, suhtlemist, – ühtsust loodusega, peaaegu nagu muinasaja esivanemadki. Rõõmu pakkusid Jõhvi harrastuskunsti kollektiivid ja ansamblid Starter, Päris Anny.

Ja kui nõiduslik jaaniöö ümbritseb kõike oma maagilise tumeda looriga on aeg minna metsa imelist sõnajalaõit otsima …

Antonina Vaskina

Autori foto

Reklaam