Tänavu 1. juulist kehtima hakanud sotsiaalhoolekande süsteemi reformi võib pidada viimase kümnendi suurimaks muudatuseks sotsiaalsfääris. Võtmepunkt on see, et väheneb inimeste osalus hooldekodude koha eest tasumisel, mis tähendab, et väheneb igakuine rahaline koormus eaka lähedastele.
Hooldekodude hoolduspersonali ülalpidamiskulud katab reformi järgi riik. Isik, kes vajab selliste majade teenuseid, maksab majutuse, toidu ja ka isiklike vajadustega seotud kulud.
Lisaks, kui enne reformi kehtestamist pidi inimene hooldekodu koha eest täies mahus tasuma, siis alates juulist jagatakse kohatasu teenust vajava isiku ja kohaliku omavalitsuse vahel. Kui inimese sissetulek jääb alla keskmise vanaduspensioni (2023. aastal alla 636 euro) kompenseerib kohalik omavalitsus puudujääva summa isiku sissetulekute ja keskmise vanaduspensioni vahe piires.
Sotsiaalhoolekande reformi eel vastas nädalalehe Panorama küsimustele Kohtla-Järve sotsiaaltöö peaspetsialist Kirke Kübarsepp.
– Pr. Kübarsepp, kui palju on Kohtla-Järve inimeste seas hooldekodude teenuseid vajavaid inimesi? Kas on järjekord?
– Hetkel (ka enne hooldusreformi jõustumist) kasutab hooldekodude teenuseid üle Eesti ligi 400 registreeritud Kohtla-Järve elanikku. Neist 209 saavad linna kaasrahastatud teenust. Järjekorrad puuduvad – seni oleme saanud valida kõikide klientide vajadustele vastava hooldekodu.
– Mida teha, kui inimene on kodus, aga vajad kohta hooldekodus?
– Võtke ühendust linna sotsiaalteenistusega. Taotluse alusel hindab sotsiaalteenistus isiku hooldekodus viibimise vajadust ja teeb kirjaliku otsuse. Hüvitis määratakse inimestele, kelle tervislik seisund ei võimalda igapäevaste toimetustega iseseisvalt ja ilma kõrvalise abita toime tulla ning neile, kes vajavad ööpäevaringset järelevalvet ja hooldust. Kui hindamisel selgub, et hooldekodus viibimine ei ole vajalik, määrab sotsiaaltöötaja, milliseid koduteenuseid on vaja ja nende saamise.
– Ja kui teenuse saaja juba elab hooldekodus, mida peab tema või tema lähedane tegema, et uut hooldekodus viibimise kulude hüvitamise süsteemi ära kasutada?
– Sama – võtke ühendust sotsiaalametiga, et rahastamine üle vaadata. Teenindusspetsialistid hindavad ka inimese hooldekodus viibimise vajadust, kuna kõik kliendid ei vaja pidevat hooldust ja ööpäevaringset järelevalvet.
– Mõned omavalitsused on juba väljendanud muret uue reformi osas, kuna selle elluviimine nõuab rohkem raha kui riik on valmis eraldama. Nagu Rus.err.ee neljapäeval kirjutas, vajab Tallinn reformi läbiviimiseks ligi 9,5 miljonit eurot rohkem kui riik maksab. Tartul on puudu 3 miljonit eurot, Saaremaa vallal 2 miljonit eurot, Pärnu linnal 1 miljon eurot. Kuidas on lood Kohtla-Järvel?
– Me pole veel arvutusi teinud, kuid suure tõenäosusega areneb olukord samamoodi nagu teistes omavalitsustes. Pealegi kasutatakse reformi raames saadud raha mitte ainult hooldekodude teenuste kaasrahastamiseks, vaid ka koduhooldusteenuste arendamiseks, – ütles Kirke Kübarsepp.
Intervjueeris Ilja Telnov
JÄLGI MEID