Esimene suvekuu möödus lennates. Koolilapsed naudivad kauaoodatud puhkust, kuid veedavad seda aega erinevalt, ni eelistab muretule ajaveetmisele tööd. Just nendele lastele on Sillamäel juba aastaid korraldatud õpilaste töölaagreid, mida kureerivad linnavalitsus ja ESN Avatud Noortekeskus.

ESN Avatud Noortekeskuse juht Igor Malõšev ütles, et vaatamata riigi keerulisele majanduslikule olukorrale ei keeldunud Sillamäe traditsiooniliste laagrite läbiviimisest ning eraldas raha nende korraldamiseks.

– Sillamäe töölaagrid on pikaajaline traditsioon, mida oleme toetanud alates 1994. aastast. Nende aastakümnete jooksul on töövorm muutunud, kuid põhieesmärk on jäänud muutumatuks – hoida teismelisi suvel, mil ringitegevust pole, millegi kasuliku ja huvitavaga hõivatud. Kui varem korraldati laagrisse tulnud ja vahetuses erinevaid ülesandeid täitnud lastele mitmepäevasi ekskursioone Eestis või Riiga, siis viimastel aastatel saavad noored oma töö eest raha.

– See tähendab, et kõik toimub nagu täiskasvanutel?

– Ma ütleksin, et kõik on nagu tõeline täiskasvanu elu. Lastega sõlmitakse tööleping, neid juhendatakse, misjärel asutakse tööle. Kümnepäevase vahetuse jooksul harjuvad lapsed distsipliiniga, saavad aru “töögraafikust” ja sellest, et iga töö ei saa elus meeldida, aga seda tuleb teha. Vahetuse lõppedes laekub igaühe kontole tehtud töö eest umbes 100 eurot. Aga kuna me räägime noorte laagrist, siis laste tööpäev on palju lühem kui täiskasvanutel ning on jagatud töö- ja vabaajaks. Päeva esimesel poolel noored töötavad, kuid mitte rohkem kui neli tundi. Pärast tööd minnakse koju – pestakse, vahetatakse riided, süüakse lõunat ja naastakse laagrisse. Pärastlõunal toimuvad laagris mängud ja võistlused. Meil käivad erinevate organisatsioonide esindajad. Näiteks olid töötukassa töötajad, kes õpetasid õpilastele CV koostamist, selgitasid millele tööandjad tähelepanu pööravad ja millised raskused võivad tööotsingul oodata.

– Millisest vanusest saab malevasse tulla ja kas soovijaid on palju?

– Kutsume õpilasi vanuses 13-18 aastat. Aga kuna kohtade arv on piiratud, siis püüame võtta neid, kes on 13-16 aastased, sest vanemad õpilased saavad juba ise tööd leida. Sel aastal on laagrisse soovijatelt laekunud üle 150 avalduse ja kohti on meil ainult 30. Noored koostavad CV-d, vaatame kõik kandidaadid läbi. Selleks, et igaüks saaks vähemalt korra laagrisse pääseda, on meil vahetused. Üritame vahetusse võtta õpilasi erinevas vanuses ja erinevatest koolidest. Kui kõik ankeedid on läbi vaadatud ja kandidaadid välja valitud, algab kõige huvitavam – loterii, mis määrab lõpliku osalejate nimekirja. 150 ankeedist läbivad väga paljud esimese kontrolli, kuid kohti napib.

– Niisiis, meeskonnad on moodustatud. Kes annab ülesande?

– Teeme tihedat koostööd Sillamäe Linnavalitsusega. Just linnamajanduse osakonna ja haridusosakonna spetsialistid annavad vahetuse tööülesannete nimekirja. Kõik tööd tehakse omavalitsuse territooriumil. Tööd on erinevad: ranna, pargi koristamine, lasteaedade ja koolide akende pesu. Arvestades asjaolu, et linna teenindab spetsialiseerunud puhastusettevõte, planeerivad ametnikud tööd nii, et me ei dubleeriks seda tööd samal päeval samal objektil. Sillamäe teenindusfirma varustab meid vajadusel prügikottide ja tööriistadega. Oletame, et meie meeskonnad koguvad prügi kokkulepitud kohta, ettevõte korjab selle hiljem ära ja viib prügimäele.

– Kas noorte ülesannete loendis on ainult linna territooriumi koristamine?

– Enamasti on see koristus ja haljastus. Kuid on ka loomingulisi väljakutseid. Vahetuse ajal peavad õpilased välja mõtlema ja läbi viima ühe linna ürituse.

– Mis keeles toimub rühmades suhtlus?

– Põhiline suhtluskeel on vene keel. Aga objektidel võtavad meid tavaliselt vastu asutuste töötajad, kellega püüame rääkida eesti keeles. Tuleb tunnistada, et Sillamäel on lastel väljaspool kooli keelepraktikat vähe, seega kasutame igat võimalust riigikeeles suhtlemiseks. Meile tulevad praktikale Narva kolledži üliõpilased, kes õpivad noorsootöötajaks. Siin saavad nad oma teadmisi praktikas kinnistada. Õpilased näevad erinevaid ameteid, mille esindajatega nad laagris kohtuvad. Suureneb suhtlemisoskus. Noored, kes enne laagrit üksteist ei tundnud, peavad kiiresti leidma ühise keele, sest sellest sõltub kogu meeskonna edu. Suhtlemise loomine toimub mängu vormis: me ei korralda spetsiaalselt vestlusi, et teavitada kiireloomulisest kogunemisest, kuna kogu teave liigub ühelt inimeselt teisele. Selles ahelas teavad kõik, et kui ta infot edasi ei anna, siis mitu inimest ei saa seda kätte ja rühm ei kogune.

– Igor, millised on teie arvates selle plussid ja miinused, et õpilastel on võimalus töölaagrites raha teenida?

– Töölaagris osalemine on iseenesest juba suur pluss. Noored näevad prügi hulka pärast pühi tänavatel, parkides. Ma ei usu, et ükski neist pärast rühmas töötamist mõtlematult parki kommipabereid loobib või pinke ümber keerab. Lisaks salvestavad nad oma telefonidesse videod ja postitavad neid sotsiaalvõrgustikesse, kutsudes linlasi üles oma piirkonna eest paremini hoolt kandma. Kui õpilased näitavad, milline oli rannaala enne nende saabumist ja pärast puhastamist, on tulemus vapustav. See töötab paremini kui ükski sotsiaalreklaam.

Ma juba ütlesin, et kui varasematel aastatel korraldasime tänuks tehtud töö eest mitmepäevase reisi, siis tänapäeval on laste vajadused teised. Ühiskond ise on praegu teistsugune ja elab turu põhimõtete järgi: tee tööd – saad raha. Kui see põhimõte on põimunud noorsootööga, on positiivne külg see, et õpilased saavad oskused, mis on neile tööle saamisel kasulikud. Kuid sellel on ka suur miinus! Niipea, kui hakata õpilastele iga sammu eest raha maksma, pole hiljem lihtne tekitada neis huvi midagi tasuta teha. Nad teevad midagi ainult siis, kui nad on sellest tõeliselt huvitatud või kui neile selle töö eest makstakse, – nentis Igor Malõšev.

Intervjueeris Ilja Telnov

Foto ESN

Reklaam