Jõhvi Vallavolikogu koosolekul 11 hääle enamusega 21-st, valiti vallavanemaks Jüri Konrad Valgast – meie tänane vestluskaaslane.

– Nagu ma kuulsin, pole te varem Jõhvis käinud. Millised on muljed- nii öelda esimese pilguga?

– Linn mulle meeldib. Palju rohelust, hoolitsetud, hubane… Nagu ka see, et siin on palju sporti, aga sport on inimeste tervis, sõltumata vanusest. Ka ise tegelen eluaeg spordiga.

– Kas jõudsite nende päevade jooksul ainult ringi vaadata või juba on välja töötatud strateegia ja taktika Jõhvi valla juhtimiseks?

– Nii esimene, kui teine. Kuid iga uus päev toob uued arusaamised ning uued probleemid. Tahan öelda, et tänaseks on omavalitsuses tehtud palju häid asju ja nüüd tuleb liikuda edasi – jätkata arendustegevust kõikides suundades.

– Millega kavatsete tegeleda kõige esimesena või sellist konkreetset plaani veel ei ole?

– Selline plaan on olemas. Sealhulgas suurte projektidega nagu Jõhvi Põhikooli ehitus. Praegu toimuvad lammutustööd. Samuti promenaadi ehitus, kergejõustiku staadioni ehitus, pargi uuendamine, teede ja tänavate ehitustööd s.h. Narva maantee teise etapi tööd.Tuleb tegeleda ka uute projektidega: raamatukogu ehitus, raudteejaama hoone projektiga. Raudteejaama  projekti realiseerimisel on probleeme omanikuga, kelleks on  „Eesti Raudtee“ ning läbirääkimised liiguvad kahjuks aeglasemalt kui oleks tahtnud. Sellepärast tahaksin ise kohtuda omanikega ja kuulda nende enda arvamust selle hoone kohta. Hetkel on tulnud kaks ettepanekut, millest üks on selle hoone väljaostmine ja teine tasuta kasutusse andmine, aga Jõhvile mittesobivatel tingimustel. Loodame, et leiame „Eesti Raudteega“ kompromiss-lahenduse. Praegu, aga on arutusel teine projekt , samuti „Eesti Raudteega“ jalakäijate tunneli ehitamine rautee alla, kaupluse „Konsum/ Coop „ rajoonis, et rajada tunnelist paralleelselt raudteega kõnnitee, kus saaksid turvaliselt liikuda lapsevankritega emad ja linnarahvas. Valmistame ette suurt projekti. Ees on aga suur töö uue majandusaasta eelarve koostamisel järgmiseks aastaks. Plaane ja tegevusi on palju. Pisiasju omavalitsuse elus ei ole – siin on kõik tähtis ja suunatud valla arengule ja inimeste heaolu parandamisele.   

– Nii öelda majandusalased tutvumis- ekskursioonid on juba läbi või ikkagi alles veel ees ?

– Peaaegu, et läbi. Olen juba palju läbi sõitnud ja läbi käinud. Olen käinud ka valla allasutustes,  näiteks Õpetajate päeval   koolides ja lasteaedades. Külastasin kõiki ehitatavaid objekte, nagu ka juba valmis saanud ja ekspluatatsiooni antud objekte.  Vaatasin üle kõik toimivad spordirajatised. Kõigepealt muidugi tutvusin kollektiiviga, kes töötab Jõhvi Vallavalitsuses- 50 inimest. Jäi hea mulje. Arvan, et suudame teha koostööd.

– Kas maapiirkondadeni olete juba samuti jõudnud?     

– Olen jõudnud!

– Kas vastab tõele, et te jõudsite külastada ka Jõhvi Õigeusu kirikut?   

– See polnud osalemine jumalateenistusest vaid käisin vaatamas hiljuti püstitatud mälestustahvlit Venemaa patriarhile  Aleksius  II- le ning   ühtlasi uurida kiriku probleeme ja toetuse vajadusi. Nendelt laekus just taotlus 2500 euro saamiseks kõnnitee väljaehitamiseks. Loomulikult vaatame selle taotluse üle. Minu isiklik arvamus on, et selliseid  objekte tuleb toetada, seda enam et nad on atraktiivsed palveränduritele ja turistidele. Nüüd aga ka Aleksius II mälestustmärgi külastamine lisab sellele objektile külastajate vooge. Sellepärast peab seal olema ka kõik ilus ja korras, see ju meie Jõhvi nägu.

– Üldlevinud praktika järgi iga uus juht valib endale uue meeskonna, kellega töötada ja saavutada vajalike tulemusi – neid peab usaldama. Kas teie plaanite kaadrite muudatusi.

– See on hädavajalik. Koos oma asetäitjatega vaatame üle kõik ametikohad, ja mõtleme kuidas on parem ja efektiivsem tööd korraldada. Mõni ametikoht võib-olla tuleks ära kaotada, aga mõni jälle juurde võtta. Kindlasti tuleks kõik üle vaadata, et meeskond oleks hästi toimiv.

– Volikogu liikmed, enne kui anda oma otsus teie valimise kohta, esitasid teile küsimusi. Milline küsimus oli kõige ebameeldivam?

– Eriti ebameeldivat midagi nagu polnud, aga see küsimus kus järjepidevalt rõhutati küsimust, et kui palju on minul olnud kriminaalasju. Minul ei ole ühtegi kriminaalasja olnud!

– Aga sellegipärast, kohalikud ajakirjanikud, kes ei ole rahul teie tulekuga Jõhvi, puistasid röntgenina läbi kogu teie eelneva elu, otsides midagi ebameeldivat. Mõned rahvasaadikud aga isegi helistasid teie endisesse töökohta Valga vallavalitsusse ja palusid kolleegidelt saata teie kohta kompromiteerivat infot? Selline vastutulelikus teeb meele nukraks?

– Vastupidi (naeratab), mulle meeldib selline kõrgendatud tähelepanu. Kuigi kõik on üpris loogiline ja arusaadav. Seda, et mind kohalikud opositsiooniliikmed avatud ustega ja rõõmsameelselt vastu võtavad, oli ette teada, et kindlasti ei võta ning nagu mujalgi omavalitsustes on sellistel puhkudel ühed toetajad ja teised vastupidi- kritiseerijad.

– Te olete vist väga julge inimene, et otsustasite vastu võtta selle koha, kus vahetus viimase kaheksa aasta jooksul seitse omavalitsusjuhti?

– Ma olin sellega kursis. Ei varja, valiku tegemine oli keeruline. Enne lõppotsuse langetamist terve öö ei maganud kuid otsustasin, et kui selline pakkumine on tulnud jo siis on see signaal kusagilt kõrgemalt – peab selle väljakutse vastu võtma. Mitte ainult väljakutse ise-endale vaid kogu minu senisele tegevusele selle 52 aasta jooksul. Nüüd peab liikuma edasi – ja nii ma olengi Jõhvis.

– Ja alustate siin tööd mitte puhtalt lehelt, olete ju selle tööga kursis ja pole omavalitsustöös uustulnuk?

– Jah, seda küll, kuigi ma ei pea ennast väga suureks spetsialistiks. Töötasin Valgas abivallavanemana kaks aastat.Tulin poliitikasse ja munitsipaaltööle eraettevõtlusest, millega tegelen juba üle 20 aasta.

– Tänane jõudude vahekord Jõhvi Volikogus on väga habras 11:10 -le. Kuidas te arvate  kas praegune võim peab vastu järgmiste valimisteni või ei?

– Poliitika on etteaimamatu asi. Siin on raske kõike ette näha, kuigi kõik sõltub rahvasaadikutest, nende positsioonist. Just nendest sõltubki võimu püsimine või laialisaatmine.

– Tähendab teie olete kõigeks valmis. Nagu öeldakse- nii poliitiliseks triumfiks kui ka täielikuks hävinguks?

– Muidugi, selleks peab olema alati valmis. Ja mitte heitma meelt, sest vallavanema ametipost on poliitiline. Teda võtavad tööle poliitikud. Ja mina tulin tööd tegema, aga mitte mõtlema kui kauaks see võim püsima võib jääda. Tahan jõuda teha võimalikult palju. Hakkan töötama nii, et Jõhvikad minuga rahul oleksid ja need kes mind kutsusid, seda ei kahetseks.

– Kas nüüd võib äelda, et Jõhvil vedas, et valda hakkas juhtima mitte humanitaari valdkonna inimene,  aga ärivaldkonnas tegutsev ettevõtja, kellel on paraktiline kogemus ja majanduslik vaade omavalitsuse küsimuste lahendamisele. Muideks, kuidas teie arvate, kas kas vallavanem on rohkem majandusega tegelev inimene või poliitik?

– Kindlasti majandusmees, aga ka poliitik. Kuigi rohkem tuleb vallavanemal lahendada majanduslike küsimusi ja probleeme. Kindlasti peab see inimene olema ka selline, kes ei pelga vallakodanike ja on valmis neid ära kuulama ja nende probleeme lahendama.Valgas tegelesin sotsiaalküsimustega ning püüdsin alati olla ise kursis kõikide probleemidega, aga mitte tugineda ainult kollegide tööle.

– Teie äri, millega tegelete?

– Võõrastemaja, ööklubi, trenažööridega spordisaal.

– Nüüd töötate Jõhvis, aga äri on Valgas. Kas saate juhtida oma äri Jõhvist?

– Saan küll! Seda enam,  et paregu on koroona viiruse aeg, inimesi ei ole palju. Seal töötavad head töötajad, nii et minu igapäevast juuresolekut pole vaja.

– Te istute samaaegselt kahel tooli: Jõhvis olete vallavanem ja Valgas volikogu liige. Kas kavatsete midagi muuta või ühest positsioonist loobuda?

– Hetkel sellist vajadust pole. Arvan, et ma saan hakkama. Tahaks olla ka Valga asjadega hästi kursis. Olles kahel toolil, nii Valgas kui Jõhvis, näen isegi plussi. Positiivsed kogemused Valgast võib üle tuua ka Jõhvi ning vastupidi. Meil on ju üks riik. Ka suuruselt on mõlemad vallad enam-vähem ühesuurused. Inimesi elab meil samuti umbes13000 nagu Jõhviski. Nende hulgas on samuti vene inimesi nagu Jõhviski.

– Kus õppisite nii hästi rääkima vene keelt, kas liivakastis?

– Ei, armeeteenistuses. Kuigi teenisin Eestis, miilitsa bataljonis. Seal samuti tegelesin spordiga, olin käsitsivõitlustreener. Sellejärel töötasin 20 aastat karate treenerina. Ka nüüd tegelen spordiga, aga rohkem enda jaoks. Ka siin Jõhvis jooksen hommikuti ja naudin sügise võlusid ning ühtlasi jälgin kuidas koristatakse ja hooldatakse linna. Õhtuti käin Jõhvi spordikooli jõusaalis, ostsin endale abonomendi.

– Kas te seadsite oma elamise sisse Jõhvi võõrastemajas nagu eelmine vallavanem?

 -Ei, ma üürin korterit.

– Kas teie abikaasa tuleb teiega kaasa nagu dekabristide naised siia Jõhvi Siberisse või ei?

– (Naerab). Mul ei ole abikaasat. Me oleme ammu lahutatud. Sellest abielust on mul poeg, kes on 30 aastane. Kuid mul on veel 5 aastane tütar. Seitse aastat elasime vabaabielu, aga praegu elab ta tütrega Venemaal. Siiamaani on meil väga sõbralikud suhted. Kuus korra käisin nende juures. Praegu, seoses koroona viirusega, sõita ei saa, suhtleme virtuaalselt ja helistame teineteisele telefoniga.

– Kui pole saladus, kes siis peseb teie särke?

– (Naerab). Pesen ise, pesumasinas, aga vot triikimisega on mul probleeme, see ei tule mul eriti hästi välja.

– Teie jutust võib järeldada, et olete juba Jõhvi sisse elanud ning teil on ka juba oma uus elukorraldus, aga Valgas ikka jõuate käia?

– Puhkepäeviti.

– Ja kes on teil on jäänud sinna ?

– Ema. Ja veel on saksa lambakoer. Tema ma leidsin ükskord kalale minnes rannas, oli külmetanud ja kasimatta, peremeheta kutsikas. Omanikku ma ei leidnudki ja nii jäigi minu juurde elama. Nimeks panin Tšarli ja elab juba 9 aastat minuga. Veel on kass Riki, kelle tõid mulle tuttavad mõneks ajaks, aga jäigi elama minu juurde. Juba 20 aastat ( niipalju kassid ei elagi), tema aga veel liigub ja on vormis. Nii, et Jõhvi tulekuga tuli lahendada ka nende probleemid. Sõbrad käivad koeraga jalutamas, saadavad mulle fotosid, et ta on elus ja vormis. Siis kui koju tulen on koera emotsioonid väga suured.Tahtsin ta siia kaasa võtta, aga aega tema jaoks mul siin ei jätku.

– Miks eelisatsite teistele parteidele Keskerakonda?

– Enne olin Rahvaliidus, aga kui see partei lõpetas oma tegevuse, mulle tulid kutsed teistest parteidest. Keskerakond on mulle hingelähedasem, nende programm samuti. Meeskond on samuti väga hea, eesotsas Jüri Ratasega.

– Kas te olete usklik inimene?

– Ma ei saa öelda, et olen väga usklik,inimene, aga hinges peab ikkagi mingi usk olema. Nii ka minul! Mina ei ole ristitud. Suhtun kõikidesse usulahkudesse neutraalselt-  jumal on ju kõigil ainult üks!

– Sport on teie kõige meeldivam harrastus, aga peale spordi, on veel midagi?

– (Naerab). On küll,  samuti väga meeldiv – kalal käimine. Nii suvel kui ka talvel. Mul on oma kaater, nii et siin on võimalused suured. Kalastamine mitte ainult kalapüügi pärast, aga rohkem hingele, nautida loodust ja tema jõudu ning võlu, lahustuda selles igavikus. Maagiline relaks. Lülitud välja kõikidest probleemidest, tunned ennast teise inimesena.

– Aga kui tuleb väga hea kalapüük, see ju ka väga hea. Ja missugune on olnud kõige suurem püütud kala?

– Peaaegu 9 kg kaaluv  haug.

– Kas jahil ka käite?

– Kooliajal käisin koos isaga jahil, kuid minule see ei meeldinud. Tappa ilusaid metsloomi- see ei ole minu!

– Tuleb välja,  et olete lüürik ehk kirjutate ka luuletusi?

– (Naeratab). Lapsepõlves kirjutasin. Ja mitte ainult armastusest, vaid ümbritsevast maailmast: mida näen , mida hingan. Armastan elu. Oma hinges olen positiivne inimene.

 – Võib-olla laulate ja tantsite ka?

– (Naerab). Ei, ei. Kooliajal natukene tegelesin muusikaga, mängisin trumme.

– Teie armsam aastaaeg ?

– Suvi (naerab). Väga armastan sooja.

– Aga teie lemmik roog?

– (Naeratab). Pannkoogid, parem kui meega, moosiga või hapukoorega…Kuigi ise ma neid ei küpseta . Armastan kui keegi kostitab.

– Kas ise suudate süüa teha?

– Lihtsamaid toite oskan teha ise, aga ka näiteks šašlõkki keefiri marinaadis, kanalihast jne.

– Millised on teie lemmikjoogid, nii alkoholivabad kui alkoholiga?

– See sõltub meeleolust ja situtsioonist. Kangeid alkohoolseid jooke eriti ei ermasta, joon õunamahla ja tavalist keedetud vett.

– Millised on teie lemmiklilled ja milliseid kingite naistele?

– Roosid. Neid on mul väga palju, nii maja juures, kui ka suvilas. Istutasin kõik ise, kuigi ema ütles, et nad ei hakka mul kasvama, aga nemad kasvavad. Ainult kasvuhoonet mul ei ole, ei kodus ega suvilas.Tahaksin siiski suvila juurde ühe ehitada, sest omad tomatid ja kurgid ei ole võrreldavad kauplusest ostetutega. Aga muidu rohelist kasvab mul igal pool ja on nii marjapõõsaid kui ka erinevaid  puuvilju.

– Missugune on Juri Konradi pilgu läbi ilus naine?

– Ilus ei tähenda, et ainult väliselt ilus, vaid ilus ka hingelt – ilusa sisemaailmaga, kellega on mõnus ja hubame.

– Kuid sellist, pole vist leida?

– (Naerab). Ma ei otsi.

– Ootate, et ta ise leiab teid?

– (Naeratab). Midagi taolist.

– Ja lõpetauseks, kas te pole veel kahetsenud, et tulite Lõuna- Eestist Põhja- Eesti Siberisse?

– Ei ole. Ja loodan, et ka tulevikus ei kahetse. See kant on mind võlunud nii oma kauni loodusega kui ka inimestega. Ja ka töö on huvitav – siin algas minu elu uus etap.

Antonina Vaskina