Rahvuskultuuriseltside ümarlaud sai 25-aastaseks

664 Views
Круглый Стол

17. novembril, vaatamata viirusepuhangule, pidas Kultuuriministeeriumi juures asuva Ida-Virumaa Rahvuskultuuriseltside ümarlaud, Jõhvi Kontserdimaja väikeses saalis oma 25 juubelit. Juubeliistungil tegi kokkuvõtte tehtud tegemistest ümarlaua esimees Aleksandr Dusman. Peale tervitussõnade ja juubelimeenete üleandmist leidis aset juubeli fotonäituse „Ümarlaud 25” esitlus ja avamine Kontserdimaja III korrusel. Juubelipäeva sisse mahtus veel ka digikultuuriaasta konverents.

Ümarlaud – rahvusorganisatsioonide mõttetalgud

Ümarlaud, kui mitteformaalne ühendus on reaalne platvorm erinevate rahvuste dialoogiks ning Ida-Virumaa Integratsioonikeskuse tegevuste toetuseks. Praegu on liikmete arv 36,  algusaatal 1995 kuulus ühingusse 9 liiget. Ümarlaua liikmeks on ka Narva Eesti Selts.

Ümarlaua koosolekul esindab rahvusühingut selle juht. Istungid toimuvad kord kuus. Tavaliselt kuulatakse kahe tunni jooksul Kultuuriministeeriumi või Integratsiooni SA operatiivset infot.  Reeglina osaleb istungil ka külalisesineja. Ümarlaua liikmetega on kohtunud näiteks Eesti president Lennart Meri, OSCE rahvusvähemuste ülemkomissar Knut Vollebæk ja ÜRO eriraportöör Doudou Diene. Ümarlaua istung lõpeb tavaliselt ülevaatega ühingute tegevusest ja lähimate plaanide tutvustusega.

Juubeliürituste korraldajad Aleksandr Dusman ja Anne Uttendorf. Autori foto.

Juubel loob hea võimaluse vaadata teostatud projektidele. Kõikide tegemiste kohta võib julgelt öelda – ületavad uudiste künnise. Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks avati Narvas Eestimaa rahvuste salu. Igal aastal korraldatakse Jõhvis kultuurifestival „Rahvuskultuuride loomepada“. Traditsiooniks on saanud tolerantsuseteemaliste rahvusvaheliste konverentside korraldamine. Kenaks regionaalseks meeneks on saanud kalendermärkmik „ Ida-Virumaa rahvuslikud tähtpäevad ja traditsioonid” .

Ümarlaud koostöös Kultuuriministeeriumiga pakub kord aastas oma liikmetele õppereisi teemal „Tunne Eestit”, et tutvustada Eestimaad ning soodustada vähemusrahvuste ja Eesti kultuuriasutuste omavahelist koostööd, andes õppevisiidi käigus uusi teadmisi ning sõlmides kontakte erinevate Eesti kultuuriasutustega.

Konverentsi sõnum – digikultuur tuli, et jääda.

Päeva teises osas korraldas ümarlaud digikultuuriaastale pühendatud konverentsi „Digikultuur on osa traditsioonilisest ja pärandkultuurist (poolt ja vastu)”. Tegelikult pidi see konverents toimuma 27. septembril festivali „Loomepada“ raames, kuid epideemia tõttu ei lubatud teostada festivali programmi. Korraldajad võtsid vastu otsuse korraldada „Loomepada“ loomingulist osa järgmisel aastal, kuid ümarlaua juubel ja konverents jäid sellesse aastasse.

Narva Eesti Selti esindus digikultuuriaasta konverentsil Jõhvi Kontserdimjas. Autori foto.

Nüüd mõni sõna digikultuuriaasta konverentsist. Arvestades hetkeolukorda, ei olnud võimalik kuulata kõiki ettekandjaid otse kontserdimaja saalis. Koroonaviiruse epideemia pani tinglikult proovile meie digivõimekuse ka antud konverentsi korraldamisel. Osa ettekandeid ja tervitusi jõudsid konverentsisaali interneti vahendusel. Konverentsi avas virtuaalse tervitusega Kultuuriministeeriumi asekantsler Piret Hartman. Riikliku Vene Muuseumi virtuaalse osakonna multimeedia sektori juhataja Veronika Abašina rääkis kultuuriobjektide virtuaalse visualiseerimise plussidest ja miinustest otse oma Sankt Peterburgi kabinetist. Sama muuseumi virtuaalsete muuseumide osakonna juhataja Tatjana Svidunovits tutustas muuseumitöö virtuaalseid võimalusi. Sankt-Peterburgi Riikliku Vene Muuseumi üks virtuaalne filiaal töötab ka Kohtla-Järvel. Filiaali tegemistes rääkis virtuaalse filiaali juhataja Olga Žarkova.

Internetisilla vahendusel osalesid konverentsil Sillamäe Ukraina kaasmaalaskonna „Vodograi“ liimed Lidia Žitnik ja Dmitri Golikov, kes tutvustasid uute informatiivsete meetodite kasutust oma ühingu töös.

Konverentsi Tartu külaline Mairo Rääsk, ettevõttest Blueray, kõneles teemal „Kaduvate maailmade taastamine virtuaalse reaalsuse abil”. Blueray IT-spetsialistid on Toila pargi ja Oru lossi virtuaalekskursioonide projekti autorid. TalTechi Virumaa kolledži magistrant Karle Nutonen otsis oma ettekandes vastuseid küsimustele, mida seab meie ette virtuaalne reaalsus.

Kokkuvõtte digikultuuriaasta tegemistest tegi digikultuuri-aasta 2020 juht Martin Aadamsoo. Tema seisukoht on selge – digikultuur tuli, et jääda.

Jana Kuiv