Koostöös Tallinna Tehnika-ülikooliga on Kohtla-Järvel juba 61 aastat antud tehnilist kõrgharidust ja koolitatud spetsialiste tööstus­ettevõtetele. Kolledži vilistlased on toonud kaasa põlvkondade vahetuse paljudes Ida-Viru tööstus­ettevõtetes. Spetsialistide täiend- ja ümberõpe on võimaldanud töötavatel spetsialistidel täiendada oma teadmisi ja oskusi tööprotsessi katkestamata.

Tahetakse uusi õppesuundi ja erialasid

Õiglase ülemineku kontekstis on Ida-Virumaa tuleviku tuumaks teadus, haridus ja innovatsioon. Rahandusministeeriumi korraldatud Ida-Viru elanike arvamuskorje tulemustest selgub, et maakonna elanike üks ootusi on kvaliteetse ja mitmekesise hariduse pakkumine, sh erinevad õppesuunad ja uued erialad. Kohtumistel on toonitatud vajadust regionaalsete kolledžite valdkondade laiendamiseks.

Arutelu all on võimalused CO₂ kinnipüüdmiseks ja kasutamiseks, mis omakorda nõuab nutikaid lahendusi ja spetsialiste. Tähelepanu on pööratud olemasolevate ja tekkivate jäätmete taaskasutamise korraldamisele ringmajanduses, kaasnevate mõjude hindamisele uute maavarade kasutuselevõtmisel ning ettevõtlikkuse suurendamisele. Läbiv teema on digioskuste arendamine ja tarkade süsteemide rakendamine nii tööstuses kui ka avalikus ruumis. Nõudlus on olemas, tuleb tagada piisav pakkumine.

Tuge ja uusi võimalusi vajavad eelkõige põlevkivitööstuses töötavad inimesed oma oskuste arendamiseks ning uute sihtide seadmiseks. Näiteks on TTÜ Virumaa kolledžis suurenenud nõudlus magistriõppekavade järele. Töötavate inimeste jaoks on aktuaalne vajadus nanokraadide (mõned kuud kestev intensiivne õpe – toim) või üheaastaste magistriõppekavade järele – neid tuleks kiiremas korras hakata ette valmistama. Praegu on üheaastane kava TTÜ-s vaid IT-teaduskonnas. Enam ei minda õppima kraadi pärast, vaid koguma nn haridustükke personaalse õpiraja jaoks, et olla tööturul konkurentsivõimeline.

Õppekavade arendamine käib koostöös ettevõtjatega

Virumaa kolledž on pidevalt arendanud oma õppekavasid koostöös ettevõtete spetsialistidega. Nii on infotehnoloogia õppekavasse „Telemaatika ja arukad süsteemid“ toodud sisse andmeteaduse, masinnägemise, pilveteenuste ning pilve- ja digitehnoloogiatega seotud õppeained. Nende teadmiste jõulisem edasiarendamine toimub äriinfotehnoloogia magistriõppekava andmeanalüüsi ja arukate süsteemide peaerialal.

Eespool nimetatud õppekaval toimub õppetöö alles teist aastat, kuid juba on õppuritel olnud võimalik saadud teadmisi rakendada töökohal. Näiteks võimaldas õpitu luua masinõppe algoritmide abil ennustusmudeli, mis prognoosib elektrijaama turbiini probleemi tekkimist ning võimaldab seda ennetada.

Esimeste lõpetajate magistritööd võimaldavad praktiliselt lahendada ettevõttes olevaid kitsaskohti, nt automatiseerida aruandlus- ja äriprotsesse või luua monitooringusüsteemi masinapargi seisundi jälgimiseks.
Tulevikus on plaanis koostöös ettevõtetega rakendada töökohapõhise õppe mudelit, et viia kokku ettevõtete uurimisprobleemid ja TTÜ akadeemiline kompetents. Tööstusmagistrantuur ja -doktorantuur on Tallinna Tehnikaülikooli, sh Virumaa kolledži suured ülesanded.

Tänu eelmisel aastal loodud rakendusliku keemia uurimisrühmale on kolledžisse asunud õppima esimesed doktorandid Indiast ja Iraanist. Doktoritööd on seotud CO₂ katalüütiliste reaktsioonidega metall-orgaanilistes võrestruktuurides ja väävli selektiivse fotokatalüütilise oksüdatsiooniga.

Virumaa kolledžis, sh põlevkivi kompetentsikeskuses (PKK) on võimekus tegeleda teadus- ja arendustegevuses lisaks põlevkivi temaatikale ka rakenduskeemiaga. Kompetentsikeskus on lähiaastate fookusesse seadnud nii vedelkütuste väärindamise kui ka põlevkivitehnoloogiate kasutamise ringmajanduses.

Vedelkütuste jätkuva üleilmse nõudluse valguses on põlevkiviõli kvaliteedi tõstmine Eesti põlevkivitööstuse üks võtmeküsimusi. Samal ajal pöörab põlevkivisektor üha enam tähelepanu ringmajanduse põhimõtete rakendamisele ja seetõttu tegutseb ka PKK aktiivselt põlevkivitööstuse tehnoloogiate integreerimisel teiste tööstussektoritega.

Olulised märksõnad: vesinik ja digitaliseerimine

Uuenduskuuri on läbinud kolledži masinaehitus- ja energiatehnoloogia protsesside juhtimise õppekava. Õppekava arendamisel arvestati, et süsinikujälje vähendamise ja rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamise olulisemad märksõnad on vesinik ja digitaliseerimine. Lähtuti ka OSKA raportist ja ettevõtete soovidest pöörata õppekavades rohkem tähelepanu tarkade võrkude rajamise ja kasutamisega seotud teadmistele.

Tähtsal kohal on soojusenergeetika ja -tehnikaga seotud IT-lahenduste kasutamine, sh nii riistvara- kui ka tarkvaralahendused.

Taastuvenergeetikaga seotud IT-lahenduste, sensorsüsteemide kasutamine, asjade internetiga seotud lahenduste tundmine, andmete visualiseerimine, suurandmete analüüsi ja andmekaeve oskuste omandmine toimub interdistsiplinaarse õppena koos telemaatika ja arukate süsteemide õppekava tudengitega.

Regionaalhariduse proovikivid

Lähiajal muutuvad reaalsuseks ametid, mis veel hiljuti tundusid ulmelised. Tõsiasi on, et haridus ja tehnoloogia käivad üha enam käsikäes ning enam ei eksisteeri ühte ilma teiseta. Üha enam hinnatakse teadus- ja teadmispõhiseid seisukohti. Ühiskond ootab teadlastelt, et nad oskaksid ette näha, mida toob tulevik Eesti majandusele, tööstusele, Ida-Virumaale. Hädavajalik on ühendada regioonis olemasolev haridusvõimekus ning tuua sisse Eesti ja välisriikide ülikoolide kompetentsid.

Suurim proovikivi on tehnikavaldkonna õppekavade populaarsuse kasvatamine noorte seas. Kuidas motiveerida noori tulevikuerialadele õppima asuma – see on võtmeküsimus. Miks peaks värske gümnaasiumilõpetaja asuma õppima Virumaa kolledžisse? Selle õppeaasta sisseastujate seas tehtud küsitlus näitas, et 70% vastanutest tegi valiku huvipakkuva eriala põhjal ja vaid 48% kodulähedase õpikoha järgi. Muutust noorte valikutes näitab fakt, et varem märkis kodulähedase õppimisvõimaluse esmaseks valikuks ligi 80% sisseastujatest.

Mare Roosileht, Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledži direktor

(artikkel täies mahus avaldatud portaalil TööstusEST)