Pöördumine riigihalduse ministri poole.
Eestimaa Looduse Fond on teinud Keskkonnaametile ettepaneku Alutaguse rahvuspargi laiendamiseks, mille vastavust looduskaitseseadusele Keskkonnaamet kontrollib. Regiooni majandusliku toimetuleku seisukohast on oluline hinnata kaitseala võimaliku laiendamise sotsiaal-majanduslikke mõjusid ka üksikute kinnistute ja töökohtade tasemel. Üksnes juba kaitstavate püsielupaikade baasil kaitsealade moodustamine ei ole kuidagi põhjendatud.
Ida-Virumaa ja Jõgeva elanikud on vastu Alutaguse rahvuspargi laiendamisele. Rahvuspargi laiendamine viib sajad töökohad siinsest regioonist, sundides inimesi maalt linna kolima ja põhjustades piirkondade ääremaastumist. Ida-Virumaa on niigi pidanud toime tulema põlevkivi kasutuse piiramisest tuleneva töökohtade ja majanduse vähenemisega. Kui viime töökohad ka taastuva ressursi väärindamisest, metsandusest, on tulemuseks järgmiste sadade perede sissetulekuta jäämine. Teie sõnavõttudest oleme aru saanud, et Eesti ühtlane regionaalne areng on teilegi oluline. Seetõttu pöördume abi saamiseks Teie poole.
Kaitse-eeskirja koostamise protsess on kohalike elanike jaoks ebamõistlikult pikk ning läbipaistmatu. Kuigi “ametlikult” asja alles menetletakse, teame varasemast kogemustest, et asi on juba ammu otstustatud, ilma, et kohalikud saaksid kuidagi kaasa rääkida. Kaitse alla võtmise otsustab keegi Tallinnas või Tartus elav nö looduskaitsja, tundmata vähimatki muret siinsete inimeste saatuse pärast. Kui tuuleparki rajatakse, võib 10 inimese hääl saada otsustavaks, et kogu projekt peatada. Looduskaitse puhul aga kohalike inimeste arvamust ei arvestata.
Kogu protsess on maainimeste suhtes väga ebaõiglane. Toome ühe näite. Juba tänases menetlusprotsessis pole omanikul õigust oma metsa majandada ega küsida hüvitisi, kuid on endiselt kohustatud tasuma maamaksu. Kaitsekorrast tulenevalt on maaomaniku õiguseid oluliselt kitsendatud ning tema kohustusi laiendatud. Maksta tuleb, aga tegelikult piirangud juba kehtivad ja tulu omanik enam ei saa. Looduskaitseliste piirangute hüvitised jäävad kordades alla tegelikule saamata jäävale tulule. Ühtlasi ei toimu menetlusprotsessi ajal, mis paljudel juhtudel kestab aastaid ja mille vältel ei tohi metsaomanik oma metsa majandada, mingisugust piirangute hüvitamist. Selline olukord pole maal elavate inimeste jaoks, kellele mets ja metsandus on oluline sissetulekuallikas, kuidagi õiglane.
Nõuame Alutaguse rahvuspargi laiendamise eelnõu menetlusse võtmata jätmist ja ka kohalike elanike arvamuse kuulda võtmist. Eesti ühtlase regionaalse arengu tagamiseks on enne taolise menetluse alustamist oluline viia läbi süsteemne mõjude hindamine, milles arvestatakse lisaks ökoloogilistele väärtustele ka piirangute laiendamise mõju maal elavate inimeste sotsiaalmajanduslikule olukorrale.
Pöördumisele on alla kirjutanud 88 kohalikku inimest.
JÄLGI MEID