Kuulsas raamatus „12 tooli” panid humoristid-autorid oma kangelase suhu nüüdseks lennuka sõnastuse: „Statistika teab kõike”. Aastavahetus on traditsiooniline aeg, kus meie võtame ette eelmise aasta rahvustikunäitajad ning otsime tabelitest oma kandi numbreid, rõõmu toovad suurenenud näitajad, arvude vähenemine teeb muret.

Statistikaameti teatel on Ida-Virumaa elanike arv 2020. aastal vähenenud 1848 inimese võrra. On seda palju või vähe? Kui võrrelda viimase kümne aasta statistilisi andmeid, siis tegemist on viimaste aastate trendiga.

Selle aasta 1. jaanuari seisuga elab Ida-Virumaal 133 904 inimest. Väike tagasipõige eelmistesse aastatesse näitab, et 2020. aastal oli maakonnas 134 259 elaniku, 2019 – 136 240, 2018 – 138 266, 2017 – 140 388 ja 2016 – 142 934. Siit järeldus, et aastaga väheneb Ida-Virumaa elanikkond umbes 2000 inimese võrra.

Ei saa väita, et maakonna eluolu on niivõrd kehv, et siit tahetakse igal võimalusel ära minna. Ühe põhjuse leiame sündimiste ja surmade arvudes. Toome näitena aastad 2017, 2018 ja 2019. 2016. aastal sündis maakonnas 1031 last, suri 2185 inimest. 2018 olid need andmed vastavalt 1046 ja 2199 ning 2019. aastal: 918 ja 2152.

Samuti ei ole Ida-Virumaa kasuks sisse- ja väljarände näitajad. Siit saamegi teadmise, et 2020. aastal vähenes rahvaarv igas (v.a. Alutaguse vald) omavalitsuses. Narvas vähenes aastaga elanike arv 782 inimese võrra, teisel kohal selles kurvas statistikas on Kohtla-Järve, vähenemine 618 inimese võrra. Sillamäe kaotas 189 inimest. Enam vähem samad languse numbrid olid nimetatud linnades ka 2018. aastal.

Eesti Linnade ja Valdade Liidu andmetel oli 2020. aastal Ida-Virumaa omavalitsuste elanike arv järgmine:

Kohtla-Järve linn – 35 830,

Narva linn – 60 009,

Sillamäe linn – 13 325,

Narva-Jõesuu linn – 4992,

Jõhvi vald – 12 234,

Alutaguse vald – 5103,

Toila vald – 5088,

Lüganuse vald – 8996.

Rahvaarv näitab, kui palju on omavalitsuses elanikke aasta alguse seisuga. Elanike hulka arvestatakse Eesti kodanikud ja ka vallas või linnas elavad välismaalased ning kodakondsuseta isikud. Elanikud on kõik, kes elavad haldusterritooriumil vähemalt ühe aasta.

Eesti Vabariigis on 2021 aasta 1. jaanuar seisuga 1 328 976 inimest, nendest eestlasi 929 555, venelasi 327 802 ja muudest rahvustest 78 387 inimest.

Veel eelmise aasta maikuus teatas, Statistikaameti juhtivanalüütik Alis Tammur, et Eesti Vabariigi elanike arv jääb samadesse numbritesse veel paljudeks aastakümneteks. Muret peab tekitama mitte rahvaarvu matemaatiline vähenemine vaid asjaolu, et lisanduv noorte vanusrühm on pensionile siirdujatest veerandi võrra väiksem. Viimase viie aastaga on Eesti rahvaarv kasvanud ligi 16 000 inimese võrra. Samal ajal on tööealisteks loetav elanikkond ehk 20–64-aastaste arv samas ulatuses vähenenud. Pikemas perspektiivis on tulemuseks paratamatult kogu rahvaarvu vähenemine.

Jana Kuiv

Reklaam