Töötukassa: aitame siis, kui olete valmis ise ennast aitama

84 Views
Töötukassa

Sõnapaarid “Töötukassa ja Ida-Virumaa” või “Töötukass ja pandeemiakriis” on meedia keskmes praktiliselt iga päev. Mõned väljaanded toovad lugejateni statistilised andmed, mõned aga kritiseerivad Töötukassa tööd. Jagub neid, kes otsivad süüdlasi töö kaotanud inimeste seas, teised suunavad kahurid tööandjate suunas. Nagu öeldakse, kui on muret, küll siis süüdlane leitakse. Otsustasime vestluses Töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhiga, lähtuda sootuks teisest vaatenurgast. Anneki Teelahk vastab toimetuse küsimusele – mida konkreetselt teeb Töötukassa praeguses keerulises olukorras? Otsustasime süüdlasi mitte otsida ja lähtusime konkreetsetest faktidest ja numbritest.

Salvestasime vestluse 11. jaanuaril, seda päeva iseloomustavad kaks näitajat – Ida-Virumaal on 8320 registreeritud töötut ja Töötukassal on regioonis pakkuda 237 vaba töökohta.

Anneki Teelahk võrdleb neid numbreid eelneva statistikaga, sest oleme elanud mitte ainult pandeemia ajastul, on olnud ka teisi kriisiaegu. Näiteks kümme aastat tagasi oli Ida-Viru  regioonis samuti ligi 10 tuhat töötut. Eelmise aasta alguses, kui pandeemiateema oli aktuaalne ainult Hiinas, oli meie regioonis 6300 registreeritud töötut. 2018. aasta sügisel registreeris Töötukassa Ida-Virumaa osakond 5200 tööotsijat. Siit järeldus, et mitte ainult koroonamure ei ole suurendanud tööotsijate arvu. Mäletame veel põlevkivisektoris toimunud koondamisi. Kahjuks peame tõdema, et mitte kõik ettevõtted suudavad püsida konkurentsi olukorras “vee peal”. See puudutab võrdsel määral suurettevõtteid ja ka väiksemaid firmasid. Nii võib juhtuda igas majandussektoris.

Veel nimetab Anneki Teelahk sellist asjaolu, mis just aasta lõpus mõjutab tunduvalt töötuse statistikat. Tegemist on lepinguliste suhetega tööandja ja töötaja vahel. Paljud lepingud ongi sõlmitud üheks aastaks ja 31. detsember on töölepingusse märgitud, kui töösuhte viimane päev. Tavaliselt on siin tegemist hooajaliste töödega. Siit aga selline järeldus – töötaja oli teadlik, et kaotab töö. Töötukassal on antud situatsioonis loogiline küsimus tööotsijale – mida olete eelnevalt teinud, et sujuvalt üle minna teisele tööle? Kas olete hinnanud oma oskusi ja võimalusi? Kas on tehtud eneseanalüüs ja kas on uuritud, millised on hetkel tööturu võimalused? Just need küsimused esitab individuaalvestlusel Töötukassa nõustaja tööotsijale.

Töötukassa teenuste nimistus on praegu üle 50 erineva nõustamis,- konsultatsiooni, – koolitus, – toetusteenuse. See arv pole staatiline, rõhutab Anneki Teelahk. Vastavalt vajadusele ja hetkesituatsioonile teenuste valik pidevalt muutub, seda just suurenemise suunas.

Enamus Töötukassa teenuseid on eelkõige suunatud tööotsija oskuste väljaselgitamisele ja oskuste arendamisele. Loomulikult saab lähtuda ainult individuaalselt. Igal inimesel on elu jooksul kogunenud just temale omased tööalased oskused. Soov uute tööoskuste omandamisele on tööotsijale väga tähtis omadus. Anneki Teelahk lisab veel eesti keele oskuse, mis on suureks takistuseks uue töö leidmisel. Meie digiajastul võib tunduda uskumatult, kuid ka digioskused jätavad soovida. Võimatu on rääkida Töötukassa erinevatest diginõustamise vormidest, kui tööotsijal puudub elementaarne digioskus ja e-teenuste kasutamise praktika.

Praktika näitab, et Ida-Virumaa inimesed on väga paiksed. Tööotsingul lähtutakse esmalt võimalusest leida töö samas kohas, kus oli ka endine töökoht. Sillamäe inimesed on alles viimastel aastatel kaalunud võimalusi leida uus töökoht Jõhvis või Narvas. Samas toob Anneki Teelahk näite, kus Sillamäe elanik teatas esimesel töövestlusel, et soovib leida uue töö just oma kodulinna mõnes hotellis või restoranis. Palju neid hotelle ja restorane Sillamäel ikka on?!

Meediakanalid on võtnud harjumuseks näidata Ida-Virumaad, kui probleemset regiooni. Töötukassal on aga vastupidine seisukoht. Just Ida-Virumaal on väga palju suurte töökogemustega oskustöölisi. Just siin on arvukalt keskastme spetsialiste ja kogenud tippjuhte. Inimestel on hea baasharidus, mis võimaldab kiiresti kohaneda uuel töökohal. Võrreldes teiste Eesti regioonidega on Ida-Virus head võimalused täiendkoolituseks. Ei pea kaugele sõitma, et osaleda täiendõppel, mida Töötukassaga koostöös pakuvad Tartu Ülikool, Tehnikaülikool, Tervise Kõrgkool või Ida-Virumaa Kutseõppekeskus. Rääkides koolitustest märgib Anneki Teelahk, et aeglaselt on muutumas hoiak, et õppimine on ainult noorte tegevus. Täna pole harv juhus, kui koolipingis näeme üle keskea või isegi vanemaid inimesi.

Tänapäeva ettevõttetes ei ole enam nn personaliosakonda. Personali otsingutega ja potentsiaalsete töötajatega tegelevad nüüd Töötukassa osakonnad üle terve Eesti. Karjäärinõustamine Töötukassa spetsialistide poolt on väga laiapõhine tegevus. Siin ei saa piirduda ainult vestlustega koolides või individuaalkonsultatsioonist tööotsijaga. Ettevõtted peavad ise täpselt teadma, keda ja kui palju neil töölisi vaja on. Anneki Teelahk nimetab näitena Narva tööstuspargi ettevõtteid, kus kaadrid on just Töötukassa poolt leitud või koolitatud.

Huvitav on tõdeda, et tööotsija ei pea olema vähekvalifitseeritud tööline, keda koondati ettevõtte sulgemisel. Suurettevõtte töö reorganiseerimisel kaotavad töö paljud keskastme spetsialistid ja tippjuhid. Pole sugugi reegel, et töökaotanud tippjuht asub samale tööle mõnes teises ettevõttes. Tihti on Töötukassa poole pöördumine probleemne, ambitsioonid on selleks liiga kõrged. Töötukassa 50. teenuse seas on sellest aastast käivitumas uus teenus – arengutreening. Ka keskastme spetsialist või tippjuht peavad arusaama, et siin ilmas pole midagi igavest, ka hea ja hästi tasustatav töökoht võib järsku minevikku kaduda. Arengutreening aitab häälestada võimalustele, kus tuleb olla tööotsija rollis. Sellest, kui kiiresti suudetakse teha eneseanalüüs, uurida uusi võimalusi tööturul ja ennast teisele tööle ümberhäälestada, oleneb uue töörakenduse kiirus. Hetkel 8320. registreeritud tööotsija seas on 1878 kõrgharidusega.

Oleme aga ausad iseenda vastu – situatsioonis, kui peale koondamist elatakse veel pool aastat toetuse abil, mis sellest aastast on 60% põhipalga suurusest, polegi eriti kiire uue töökoha otsimisega.

Anneki Teelahk lükkab ümber väite, et Töötukassal pole tööotsijatele töökohti pakkuda. Paaril viimasel aastal on Töötukassa infosüsteemis pidevalt 800-1000 Ida-Virumaa aadressiga töökohta. Praegu on ainult 237.

Kahjuks on Ida-Virumaal enamus tööotsijaid harjunud olema töövõtja. Oma äri käivitamine tundub riskantne, selleks puudub julgust ja ka oskusi. Võrreldes näiteks Tartumaaga, meil esitatakse Töötukassa kaudu kaks korda vähem äriprojekte. Vaatamata sellele, et sellest aastast on ühe projekti rahaline toetus 6000 eurot. IdaVirumaal ei peaks olema äriprojektide ideede puudust, rõhutab Tööukassa regionaalse osakonna juht Anneki Teelahk.

Kokkuvõtteks esitab Anneki Teelahk lehelugejatele need samad küsimused, millest algab vestlus tööotsija ja nõustaja vahel:

– Hinnake täpselt, millised on teie tööoskused?

– Millist tööd teie oskate teha?

– Mis jääb puudu?

– Kuidas need puudused kõrvaldada?

Töö otsimine on protsess, mis on alati seotud ebakindluse ja stressiga. Paljud kaotavad entusiasmi ja enesekindluse. Sellistel hetkedel on oluline meeles pidada, et kümned tuhanded inimesed läbisid selle, mida teie praegu kogete, ja on sellega edukalt hakkama saanud.

Toimetuse poolt aga lisame Apple Computers asutaja sõnad:  “Ainus viis töölt tõelise rahulduse saamiseks on seda teha suurepäraselt realiseerides. Ja ainus viis oma tööd täiuslikult teha on seda armastada. Kui te pole veel oma lemmikäri leidnud, siis jätkake otsimist”.

Jana Kuiv