Virumaa iga-aastast kirjandusauhinda annavad ühiselt välja Lääne-Viru Omavalitsuste Liit ja Ida-Viru Omavalitsuste Liit. 2020. aastal ilmunud eesti ajalugu käsitlevate kirjanduslike treoste seas on Virumaa kirjandusauhinna konkursile valitud võistlema kaheksa teost.

Auhinnale kandideerivad Martin Alguse “Tagamaa”, Kristiina Ehini “Janu on kõikidel üks”, Merle Karusoo “Panso 100. Nii palju, kui andsid koerale…”, Mudlumi “Mitte ainult minu tädi Ellen”, Juhani Püttsepa “On kuu kui kuldne laev”, Hando Runneli “Aadamal oli seitse poega”, Mats Traadi “Tööpataljon” ja Jaan Unduski “Suur Siberimaa”.

Tegemist on juba 33. Virumaa kirjandusauhinna välja kuulutamisega. Virumaa kirjandusauhind asutati 1989. aastal. Algul andis auhinda välja Virumaa Fondi nõukogu, aastast 1998 annavad auhinda välja aga Lääne- ja Ida-Viru Omavalitsuste Liit. Auhinna eesmärk on eesmärk on tunnustada Eesti ajaloo ainelise väärtkirjanduse loojaid, tutvustada ja levitada väärtkirjandust. Žürii teeb otsuse Eesti Vabariigi aastapäevaks ja auhind antakse laureaadile üle hiljemalt 1. juuniks. Konkursi žürii on kümneliikmeline, kaks esindajat määravad nii Lääne- kui ka Ida-Viru omavalitsuste liit. Kolm raamatukogude, kirjandusklubide ning lugejate esindajat esitavad mõlema maakonna keskraamatukogud.

Väärika auhinna esimene laureaat oli Jaan Kross teosega “Wikmani poisid”, 2020. aastal pälvis võidu Urmas Vadi teos “Ballettmeister”.

Larissa Kaljurand

Reklaam