Kuni jaanuari viimase päevani on Jõhvi Gümnaasiumis võimalik tutvuda huvitava kultuurilis-ajaloolise rändnäitusega „Laulopeo plakatid”.

Meeleolukas valik laulupeoplakateid alustas oma Eestimaa rännakut 2018. aasta novembris Kambja raamatukogus. Näituse korraldajad pidasid tähtsaks, et väljapaneku pikk teekond läbi kõigi maakondade algaks just kultuurilooliselt sümboolse tähendusega paigast – Eesti mitmehäälse koorilaulu hällist.Sama aasta detsembris liikus näitus Põlva Gümnaasiumisse ning 2019. aasta alguses jätkus teekond Võru Kesklinna Kooli, Valga Muuseumi, Viljandi Gümnaasiumi ja Pärnu Keskraamatukogu kaudu Saare Maakonna Keskraamatukokku. 2020. aasta septembrist sai rändnäitusega tutvuda Läänemaal, Raplamaal, Järvamaal, Jõgevamaal. Peale Ida- ja Lääne-Virumaad saab rändnäituse ring Harjumaa haridus- ja kultuuriasutustes.  

Rändväljapanek on väike killuke 2018. aastal Tallinnas eksponeeritud külluslikust näitusest „Laulupeoraamatukogu. Eesti laulupidu sõnas, pildis ja helis”, millel vaadeldi üldlaulupidude traditsiooni trükikultuuri erinevate väljendusvormide kaudu ja peegeldati nii laulupidude lugu kui ka Eesti Rahvusraamatukogus hoiul olevate kogude rikkust ning ajaloolist sügavust. Haridusliku sisuga rändnäitus on korraldajate soovitusel suunatud eelkõige kooliõpilastele, kuid kindlasti sobib ka täiskasvanud uudistajatel oma silmadega üle vaadata, kuidas erinevad riigikorrad või ühiskonnas laiemalt levinud arusaamad on suutnud mõjutada laulupeoplakatite palet.

Eesti esindusraamatukogu töötajad on valinud pilkupüüdvalt teostatud rändnäitusele reproduktsioonide kujul kolmkümmend üldlaulupidude plakatit. Nii rahvusraamatukogu kollektsioonis kui rändnäituse vahvatel papist aialippidel pärineb vanim neist aastast 1928. Selle looja, noore kunstnikuJohann Naha mõtte ja käega on kujundatud ka kahe järgmise – 1933. ja 1938. aastal toimunud ülemaalise laulupeo plakatid. Kui kolme nimetatud kunstitööd silmitseda, tajub vaataja kiiresti, et tegemist on nagu ühe isa lastega – igal neist on küll oma nägu ja tegu, kuid nende kõigi puhul tuleb esile tugev seos ajastukohase ja üldtunnustatud väärtuste vundamendiga, mis toonases, alles võrdlemisi noores Eesti Vabariigis lähtus rahvusromantilisest arusaamast ja sümboolikast.

Kui 1950. aasta ülemaalise laulupeo eel eesti kunstnike kujundatud kolme plakati kohta on asjatundjad andnud aegade muutudes hinnangu, et need olid kõigi teadaolevate laulupeoplakatite seas oma sümboli- ja värvikasutuse poolest kõige lähemal nõukogude propagandaplakatitele, siis viis aastat hiljem toimunud suurpeo plakatid üllatavad hoopis sellega, et punast värvi kasutatakse tunduvalt vähem ja punavõimusümboleid on kujutatud küllaltki minimalistlikult. Kunstnik Oskar Raunam on oma ühel plakatil seadnud esiplaanile Mulgi kuues kannelt mängiva mehe ning teisel trükitaiesel kujutab ta pasunat puhuvat noormeest, kelle sinise kuue ja pükste, mustade kingade ja valgete põlvikute tajuline koosmõju tõi Eesti NSV 15. aastapäeva tähistamise aegu avalikult eestlaste silme ette keelatud rahvusvärvid.

Plakatid on ka täpsed ja ausad infokandjad. Esimesest üldlaulupeost alates oli laulupeokuuks ikka ja alati juuni, kuid 1950. aastal lõpetasid toonased võimukandjad selle tava ning lauljaid hakati suurpeole kutsuma juulis, et tagada Eesti NSV loomise aastapäeva pidulikum ja laialdasem tähistamine. Aastal 1950 kadus plakatitelt ka toimuva üldlaulupeo järjekorranumber. Kui 1947. aasta peoplakatil antakse veel teada, et 27. kuni 29. juunini on Tallinnas kaheteistkümnes üldlaulupidu, siis 1950. aasta peoplakatil oodatakse inimesi Eesti NSV 10. aastapäeva tähistavale peole, mis toimub Tallinnas 21. kuni 23. juulini. Need muudatused jäid jõusse, kuni laulev revolutsioon avas tee Eesti riigi taastulekuks.

Esimesest laulupeost alates on selle sündmusega kaasneva korraldustöö sekka kuulunud ka kirjastustegevus. Peoplakatid ongi olnud üks osa selle tulemist. Rahvusraamatukogu plakativaramus, mida on kogutud alates aastast 1945, on hoiul enam kui 18 000 plakatit, mis on muudetud digitaalarhiivi Digar vahendusel mugavalt kättesaadavaks kõigile huvitundjaile. Digitaalarhiivis saab tutvuda ka kõigi nende laulupeoplakatitega, mis ei mahtunud seekordse rändnäituse valikusse.

Jõhvi Gümnaasiumi huvitegevuse koordinaator Kadri Keerme teatab kooli Facebooki kaudu, et rändnäitust korraldab Eesti Rahvusraamatukogu, valmimist toetab Eesti Kultuurkapital ning rännakut üle kõikide Eesti maakondade DPD Eesti AS. Näituse kujundaja on Viktor Gurov.

Jõhvi valla kultuuriankur,  Jõhvi Kultuuri- ja Huvikeskuse juht Anne Uttendorf oli meeldivalt üllatunud, et rändnäitus on jõudnud koduvalda. Tema sõnul oli viimasel juubelilaulupeol Jõhvi vald esindatud 10. kollektiiviga. Jõhvi Põhikooli oli esindatud kolme kooriga, Jõhvi Muusikakoolist osales laulupeol lastekoor Sinilind. Veel oli Jõhvist laulupeol meeskoor Kaevur.

IVOLi kultuuritöö spetsialist Erika Kõllo meenutab, et viimasel laulu-ja tantsupeol oli Ida-Virumaalt46kollektiivi. Kohtla-Järve linna esindas laulupeol 6 koori, Lüganuse vallast esinesid laulupeol kaks koori – segkoor Poolkuu ja Lüganuse segakoor. Alutaguse valda esindasid Atsalama ja Iisaku segakoorid. Samuti oled esindatud suurpeol ka teised Ida-Virumaa omavalitsused. Tegelikult eelvalikus osales Ida-Virumaalt 85 kollektiivi, nende seas 36 koori.

Kahjukson huvitav näituspaigaldatud Jõhvi Gümnaasiumisse, kus seda praeguses pandeemiaajastul saavad uudistada õpilased ja koolitöötajad. Rändnäituse logistika pandi paika 2018. aastal, siis ei teadnudveel keegi mingist koroonaviirusest mitte midagi. Uutes tingimustes oleks otstarbekas tuua näitus Jõhvi inimesteni näiteks Pargi keskusesse. Praegu jääb näitus vaatamata sadadel (kui mitte tuhandetel!) Ida-Virumaa koorilauljatel ja kõikidel teistel, kes laulupeotraditsioonist lugupeavad.

Jana Kuiv

Reklaam