Liiklusaasta 2020 – COVID-19, kriminaalne joobe ja jalgratturid

400 Views
Politsei

2020. aastal toimus 1365 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles sai vigastada 1574 ja hukkus 60 inimest.

Võrreldes 2019. aastaga vähenes liiklusõnnetuste arv 49 võrra ja vigastatute arv 166 võrra. 2020. aastal toimus päevas keskmiselt 3,7 liiklusõnnetust. Liiklusohutusprogrammi vahe-eesmärk jäi eelmisel aastal siiski täitmata. „2020. aastaks tahtsime jõuda olukorrani, kus kolme aasta keskmisena (2018–2020) ei hukkuks liikluses rohkem kui 50 inimest ja raskelt vigastatute arv jääks alla 370,“ ütles Transpordiameti strateegilise osakonna juhataja Erik Ernits.

Võrreldes 2019. aastaga mõjutas hukkunute arvu kasvu oluliselt kolm liiklusõnnetust, kus kahes liiklusõnnetuses hukkus kummaski kaks ning ühes liiklusõnnetuses kolm inimest.

„Varasema kogemuse põhjal on tavaline, et sellised liiklusõnnetused ei toimu juhuslikult. Nende toimumise taga on liiklejate süsteemne ja hoolimatu suhtumine liiklusreeglitesse ning rikkumised, mis ei saa olla juhuslikud ega tule enamikele liiklejatest mõttessegi,“ nentis Ernits.

„Positiivsena saab välja tuua, et eelmisel aastal oli taas rohkem neid päevi, kus ei toimunud ühtegi liiklusõnnetust – 23 päeva. 2019. aastal oli selliseid päevi 17,“ lisas ta.

Oma mõju jättis liiklusele ka COVID-19. Erinevate piirangute tõttu vähenes liiklussagedus, mis mõjutas liiklusõnnetuste arvu, samas tabati rohkem kriminaalses joobes juhte ja sagenesid õnnetused jalgratturitega.
2020. aasta paistab silma ühesõidukiõnnetuste, eelkõige jalg- ja mootorratturitega toimunud liiklusõnnetuste arvu hüppelise kasvuga. Toimus 528 ühesõidukiõnnetust, mida oli 157 ehk 43% rohkem kui 2019. aastal. Samas vähenesid märgatavalt sõidukite omavahelised kokkupõrked ja muud liiklusõnnetused.

Hukkunutega liiklusõnnetuste peamised riskid on jätkuvalt kiiruse ületamine, joobes juhtimine ja turvavarustuse mittekasutamine.

“Eelmisel aastal tabasime 6669 joobes juhti, mis on pisut vähem kui 2019. aastal. Ent nende hulgas on 4% kasvanud kriminaalses joobes juhtide arv, keda mullu tabati liikluses 2752,“ märkis Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse juht Hannes Kullamäe.

Ta selgitas, et alkoholi tarvitanud juhtide tabamist mõjutas oluliselt kevadine eriolukord, mil ajutiselt peatati nakkusohu tõttu „Kõik puhuvad“ reidid. Kokku tehti liiklusjärelevalve käigus ligi 750 000 joobekontrolli. „Politseile on joobes juhtide tabamisel suureks abiks ka kogukondlik järelevalve,“ kinnitas Kullamäe. „Möödunud aastal laekus Häirekeskusesse rekordiliselt pisut enam kui 11 000 teadet võimalikust joobes juhist.“

2020. aastal saadeti 202 208 trahviteadet kiirus- ja mobiilsete kaamerate tuvastatud rikkumiste kohta, neist 123 169 rikkumist registreerisid mobiilsed kiiruskaamerad. Võrreldes varasemaga on see märkimisväärne kasv, mis on peamiselt tulnud mobiilsete kiiruskaamerate tööaja mitmekordistumisest. „Eriolukorra ajal hakkasime mobiilseid seadmeid kasutama üha enam, sest need võimaldasid teha liiklusjärelevalvet kontaktivabalt,“ selgitas Kullamäe. PPA kasutuses on kokku kaheksa mobiilset kiiruskaamerat.

Liiklusõnnetused maakondades

Liiklusõnnetuste arv ei muutunud piirkondlikult ühte moodi. Maakondadest võiks välja tuua Jõgeva maakonna, kus liiklusõnnetuste arv vähenes aastate 2017−2019 keskmisega võrreldes 39% 35-lt 21-le. Ka naabermaakonnas Tartus oli õnnetuste arvu vähenemine märkimisväärne, 37% 143-lt 90-le. Enam kui 30% võrreldes eelneva kolme aasta keskmisega vähenes liiklusõnnetuste arv ka Rapla (32%, 32-lt 21-le) ja Viljandi (31%, 47-lt 32-le) maakondades. Statistilises mõttes väikeste numbrite tõttu üksiku aasta muutusest siiski sügavamaid järeldusi teha ei saa.

Seevastu Ida-Viru maakonnas toimus 36 õnnetust rohkem kui aastatel 2017−2019 keskmiselt, kokku 136 õnnetust. Ka Lääne-Viru ja Pärnu maakonnas oli liiklusõnnetusi rohkem võrreldes eelnevate aastatega.

Ülejäänud maakondades oli vähenemine väiksem. Vaid Võru maakonnas ei toimunud muutust.

Politsei ja Piirivalveameti teade (09.02.2021)