Selle aasta alguses on tulnud mitmeid kordi teateid metsloomadest linnade tänavatel. Mida sellises olukorras teha – haarata mobiiltelefon pildistamiseks või kiiresti varjuda?

Jaanuaris on Tartus Puumarketi kaupluse hoovi peal nähtud mitmel korral ilvest ringi liikumas. Puumarketi kliendi sõnul on kauplusel olemas varjualused, mis on igalt poolt juurdepääsetavad ja kuhu ilves esmalt peitus. Puumarketi laomees nägi kaupluse territooriumil, kuidas ilves jänest taga ajas. Kohalikud teavad rääkida, et Puumarketi hoovi peal on jänesed, nirgid ja rebased – tavaline nähtus. Puumarket asub Tartu linna külje all, kus on pikk lagendik kuni Emajõeni ja paari kilomeetri kaugusel on ka metsatukk ja näiteks Ropka-Ihaste looduskaitseala.

15. jaanuaril nähti mitmes Narva piirkonnas ilvest, kes liikus nii Vahtra tänaval kui Kadastiku karjääri juures. Narvas ja Narva-Jõesuus on ka karu linna tänavatel nähtud.

Veebruari alguses ründas ilves Sillamäel inimest. Rebased on samuti Sillamäe linna tänavate sagedased külastajad. Näiteks linna prügila juures on rebane juba nii julge, et laseb inimese paarikümne meetri kauguselt ennast rahulikult pildistada.

Loodusuurijad ja jahimehed väidavad, et metsloom hoiab tavaliselt inimestest eemale. Ilves on ettevaatlik loom, kes tavaliselt on üsna varjulise eluviisiga ja hoiab inimestest eemale. Miks siis tuleb metsloom linna?  Metsloom tuleb linna, sest siinne toidubaas on suurem. Näiteks paksuks söödetud tuvikari on ääretult lihtne saak kanakullile. Talvisel ajal, kui ilvesel on suurem toidumure, võib ta olla eriti agressiivne. Peab arvestama, et metsloom pole lemmikloom, seepärast tuleb temaga ka ettevaatlikult käituda. Metsloom on ohtlik inimesele!

Loomakaitsjad hoiatavad, et lisaks linna sattunud metsloomadele tungivad inimasustusse ka röövlinnud, kes püüavad toiduks tuvisid ning neid ei tohiks selle tegevuse juures takistada. Tegemist on normaalse looduse ringkäiguga, mille vahele ei tohi inimene sekkuda.

Samas Jahimeeste Liit juhib tähelepanu, et rebaste toitmine soodustab nende asustust linnas, mis omakorda võib kaasa tuua ka kärntõve või sooleparasiitide ulatuslikuma leviku koduloomadel. Metsloomade linna kolimise vastu saab iga maaomanik hoolitseda selle eest, et toidujäätmed ei jääks loomadele kättesaadavatesse kohtadesse ning komposteerimisel kasutatakse kinniseid kaste. Terve metsloom linnas ei vaja inimese abi, erandiks on vaid suurulukid, kellest tuleks teada anda päästeametile. Metsloomadega seotud küsimuste korral võib pöörduda ka keskkonnainspektsiooni või kohaliku omavalitsuse poole. Tavaliselt linnavalitsus või siis vallavalitsus edastab metsloomadest laekunud info Keskkonnaametile ja kohalikule jahimeeste seltsile.

Käitumisreeglid metsloomaga kohtumisel:

– Väldi seismist kitsastes kohtades, jäta endale alati taganemistee ning enda ja looma vahele mõni objekt, mille taha vajadusel varjuda, sest põgenemisvõimaluseta loom ründab sageli.

– Ära jää looma ja tema poegade vahele, sest tulemuseks on peaaegu alati rünnak.

– Üksi looma ligidal olles ära kunagi kummardu või kükita, sest loom hindab vastase suurust ja ohtlikust tema silmade kõrguse järgi maapinnast ning sellest tulenevalt on inimene tema jaoks võrdlemisi ohtlik loom. Kummardudes ründe oht suureneb.

– Üldjuhul ei tohi läheneda loomadele eest ega tagant, vaid peaks hoidma looma külje poole ehk liikuma nii-öelda “paralleelsel kursil”.

Larissa Kaljurand
Fotol rebane 2020. aasta suvel Sillmäe linnaprügila juures. Autori foto.

Panorama leidis mõned huvitavad faktid laiast maailmast, mis pajatavad metsloomadest, kes on sattunud linnadesse.

– Jaapanis Nara linna tänavatel ja metroojaamades uitasid ringi kohaliku loomapargi tähnikhirved;

– Panama rannas nähti pesukarusid;

– Californias uitasid ringi metskalkunid;

– Barcelona tänavatel jalutasid metssead.

Reklaam