Uudiseid meditsiinirindelt

107 Views
Uudiseid

Eelmise aasta detsembrist algas Eestis massiline vaksineerimine. Esimene vaksiinikogum, mis jõudis Ida-Viru Keskhaiglasse, oli arvestatud 130 inimesele. Vastavalt Terviseameti korraldusele esimestena tehti vaktsiinisüstid tervishoiutöötajatele, kes puutuvad kokku COVID-19 haigetega. Järgnesid meedikud, kes võtavad vastu patsiente EMOs ning COVID-19 osakonna abipersonaal. Nädalalehe „Panorama” palvel rääkis Ida-Viru Keskhaigla ülemarst Toomas Kariis vaktsineerimise käigust ja sellega seotud väljakutsetest.

– Esimese vaksiinikogumi saabumisest teie haiglasse on nüüdseks möödunud poolteist kuud. Milline oli see ajavahemik teie haiglale, kuidas laabub vaksineerimine?

– Töötajate vaksineerimine algas 27. detsembril 2020. Esmalt seadsime eesmärgiks vaktsineerida 80-100 töötajat nädalas. Esimeste seas said vaktsiinisüsti just need töötajad, kes otseselt puutuvad kokku COVID-19 haigetega. Seejärel said võimaluse vaktsineerimiseks teised haigla töötajad. Kuue nädalaga, mil oleme vaktsineerimisega tegelenud, vaktsineeriti pea 600 inimest, neist ligi 400 on saanud kaks doosi. Nendele töötajatele, kes ei ole veel vaktsineerimise kasuks otsustanud, püüame pakkuda võimalikult palju infot ja leevendada vaktsineerimisega seotud hirme. Meie praktika näitab, et tõsisemad kõrvaltoimed – kõrge palavik, väsimus, lihasvalu, esinevad pigem harva – mitte rohkem kui1% kõikidest vaktsineeritutest. Need kõrvalnähud enamasti mööduvad ühe päeva jooksul.    

– Kohe, kui ilmusid esimesed teated erinevatest vaksiinidest, sama aktiivselt tulid päevavalgele vaksineerimise eirajate hääled. Pole saldus, et vaksiinineerimise vastaste seas on ka piisavalt palju meedikuid. Juba epideemia leviku esimese laine ajal tuli reorganiseerida haiglate töökorralduse, mis tekkitas pikad järjekorrad eriarstide vastuvõtudele. Suvel olukord veidi leevenes, kuid tuli teine sügisene laine. Praegu juba räägitakse kolmandast lainest. Kuidas nüüd pääsevad patsiendid Ida-Viru Keskhaigla arstide juurde?

– Siis, kui sügisel jõudsime COVID-19 uue laine olukorda, seadis haigla eesmärgiks võimalikult kaua säilitada plaanilise ambulatoorse- ja haiglaravi. Samas meil ei olnud veel vaktsiini, siit ka sagedased haigla töötajate haigestumised. See oli üheks põhjuseks, et mõnede erialade lõikes tekkisid järjekorrad ja pidime osaliselt piirama plaanilist ravi. Praegu on oluline, et kõik töötajad läbiksid vaktsineerimise – alles siis saame suurema kindlustundega rääkida sellest, et töö toimub tavapärases mahus ning ootamatuid piiranguid plaanilise ravi osas ei teki.

– Vaksineerimise protsess on käivitatud. Samas kehtib veel terve rida piiranguid, mis on suunatud epideemia pidurdamisele. Inimesed on harjunud kandma maske. Samas on kuulda ka nende häält, kes suhtuvad maskikandmisesse negatiivselt. Maskieirajaid võime kohata ühissõidukites, kaubanduskeskustes. Sotsiaalvõrgustikus võime lugeda „maskisõprade” ja „maskivaenlaste” ägedaid kommentaare. Kuidas jõuvab vaksineerimisteave inimesteni, eriti just „maskivastastele”?

– Esialgu oleme tegelenud ainult oma töötajate ja partnerite esindajate (kiirabi töötajad, hambaarstid) vaktsineerimisega. Haiglas kehtib üldine maski kandmise nõue, seega „maskivastasel” oleks meie juures äärmiselt raske töötada. Peame arvestama ka sellega, et ükski vaktsiin ei anna 100%-list kaitset, seega vaktsineerimine ei vabastada kedagi maski kandmisest.

– Milline on hetke statistiline olukord haigestumise levikuga meie regioonis?

Ida-Virumaa näitajad on endiselt Eesti keskmistest kõrgemad. Aasta algusest peale on meie haiglas olnud korraga ravil 40-50 patsienti. Mõni aeg tagasi oli omamoodi rekordpäev- ühe päeva jooksul tuli haiglaravile 16 COVID-19 patsienti. Eestis avastatakse iga päev u 500-600 uut haigusjuhtu. Haiglaravil on praegu juba üle 400 inimese. Oleme täheldanud, et vanemate inimeste seas, kes satuvad haiglasse, on suremusnäitaja üsna kõrge. Iga päev teatavad Eesti haiglad koroonasurmadest. Riigis on juba vaktsineeritud u 40 tuhat inimest. Seda on veel liiga vähe, et saavutada võit pandeemia üle. Just sellepärast on ülimalt tähtis, et kõik need inimesed, kes saavad vaktsineerimise kutse, kasutaksid seda võimalust. See on kõige tõhusam võimalus saavutada kontroll haiguse leviku üle. Siis jääb haiglaravile iga päevaga üha vähem koroonahaigeid. Nii saame taastada meie endise elukorralduse.

Lisaks Ida-Viru Keskhaigla ülemarsti vastustele, palus nädalaleht „Panorama” situatsiooni vaktsineerimisega kommenteerida veel Sotsiaalministeeriumi nõunikul Anna Tisler-Lavrentjeval.

Küsimus: On sagenenud teated, et mitte kõik Eesti perearstid pooldavad eakate inimeste vaktsineerimist. Näiteks 2. veebruaril räägiti „Aktuaalse Kaamera” saates, et mõned Narva perearstid keelduvad võtma enda kanda kohustused, mis on seotud vaktsineerimisega. Üheks põhjuseks nimetavad Narva arstid medõdedel vastava koolituse puudumist. Milline on olukord mujal Ida-Virumaal? Mida peaks tegema inimene, kui tema perearst ühel või teisel põhjusel ei ole valmis vaktsineerima?

Vastus: Mõned Ida-Virumaa perearstid teatasid, et ei ole valmis massiliseks vaktsineerimiseks. Kuid peale täiendavaid selgitusi ja koolitusi on Ida-Virumaa perearstid valmis vaktsineerima ja teavad täpselt, kuidas peab tegutsema antud olukorras.
Vastates teisele küsimisele, ütlen, et perearst peab oma patsiendile võimaldama vaktsineerimise. Kui patsiendil ei ole mingeid vastunäidustusi ja ta on nõus vaktsineerimisega, siis peab inimene vaktsiini saama.

Küsimus: Kui aga rääkida riskigrupi inimestest, need on esmalt eakad inimesed, siis on teada, et need inimesed oma tervise või vanuse pärast ei käi kodunt väljas. Palju neist ei oma oskusi kasutada arvutit. Seega on neil puudulik teave vaktsineerimisest. Kuidas on korraldatud selliste inimeste vaktsineerimine?

Vastus: Sellisel juhul peab kohalik omavalitsus korraldama transpordi perearstikeskusesse. Sellised inimesed või nende lähedased peavad pöörduma abipalvega kohaliku omavalitse töötajate poole, vastavalt oma elukohale. Siin avaneb võimalus vaktsineerida ka vanurite või puuetega inimeste lähedasi, kes kannavad hoolt haige või eaka inimese eest. Nii suudame meie kaitsta ka neid, kes ei ole esimeste vaktsineerimise eelistuste seas.

Ilja Telnov
Autori foto