Lüganuse haridusreform jätab alles kõik sensed koolid

390 Views
Panorama

Lüganuse haridusreform võib viia valla koolid ja lasteaiad küll ühtse juhtimise alla, kuid jätab kõik viis kooli alles.

Esimene eesmärk haridusreformi läbiviimisel on see, et Lüganuse valla lapsed saaksid võimalikult hea hariduse. Kvalifitseeritud õpetajate leidmisega on vallas aga probleeme, kuna õpetajate keskmine töötasu on 1315 eurot ehk haridustöötajate miinimum. Sellest 1000 eurot tuleb riigieelarvest ning 300 eurot Lüganuse valla maksumaksja maksudest.

Parem palk, kvaliteetsem töö

Haridusreformi läbiviimisega kasvaks õpetajate töötasu ca 1570 euroni, mis on juba Eesti keskmine ning see lubaks loota, et koolid leiavad endale kvalifitseeritud tööjõudu.

Oleme ka seda meelt, et see raha, mis haridusvõrgu reformiga  vabaneb, tuleb hariduse parandamisesse tagasi suunata. Raha kokkuhoidmine pole meie esimene eesmärk.

Probleeme kvalifitseeritud tööjõuga on kõikides valla viies koolis. Kui õige kvalifikatsiooniga õpetajat ei leita, sõlmitakse nendega lühiajalisi töölepinguid ning igal aastal tuleb välja kuulutada uus konkurss. See tähendab koormust koolile, õpetajad on alamakstud, liiguvad mitme töökoha ja kooli vahel ning ei suuda tööle nii hästi keskenduda. Meie tahame, et õpetajad oleksid õnnelikud ja rahul, siis on nad ka motiveeritumad. Ühise juhtimise alla viimisega kaob vallas ära koolidevaheline konkurents. Kui tavaliselt on konkurents edasiviiv jõud, siis oma valla viie kooli vahel see nii ei ole. Ostetakse üle õpetajaid, õpilasi. See ei ole hea. Valla kõik viis kooli jäävad alles nendesse asukohtadesse, kus nad praegu asuvad.Kõige suurem muudatus oleks see, et Lüganuse kooli jääb põhikooli asemel algkool. Samuti jätkab algkool Sondas. Põhikoolidena jätkavad Maidla kool ja Kiviõli vene kool.

Oleme teadlikud ja arvestanud sellega, et igal koolil on oma eripära. Kindlasti jääb igasse kooli spetsialist, kes jälgib kooli õppekava ja traditsioone. Samuti tahame hariduse toetamiseks suurendada keelekümblust lasteaedades ja vene põhikoolis. See tähendab, et lisaks sellele, et venekeelse hariduse andmine vallas ei kao, paraneb laste keeleoskus.

Vene kooli jätkamise toetamiseks on koostatud petitsioon ning kogutakse allkirju. Petitsiooni allkirjastajad võivad tekitada olukorra, kus püütakse takistada koolireformi läbiviimist ning sellega ei pruugi  vene kooli õpilased saada paremat õpikeskkonda, mida kohalik omavalitsus püüab saavutada. Kahjuks tekitab see vaid segadust ja valearusaamu – Kiviõli vene kool jätkab praegusel kujul ning samas asukohas ning venekeelse hariduse andmine ei kao.  Ainus, mis muutub, on see, et kool viiakse ühise juhtimise alla kõikide teiste koolidega.

Uus koolimaja

Kindlasti on praegused ümberkorraldused alles reformi esimene etapp. Teine etapp viiakse ellu järgmiste aastate jooksul, mille suuremaks väljakutseks saab gümnaasiumi osa kaotamine või selle jõulisem arendamine Kiviõli 1. keskkooli baasil.

Riik on võtnud  gümnaasiumihariduse andmise oma õlule ning vald ei peaks konkureerima riigiga. See annaks meile võimaluse riigi toel uue koolimaja ehitamiseks põhikoolile. Nii saaksid praegu kõige nigelamas seisus oleva Kiviõli vene kooli lapsed endale moodsad ja nüüdisaegsed õpitingimused. Valla suur soov oleks, et kahe olemasoleva  põhikooli asemele ehitataks päris uus koolimaja. Kui see ei õnnestu, siis ehitatakse Kiviõli 1. keskkooli juurde uus õppekorpus Kiviõli vene kooli lastele. Valla eelarvest ei ole võimalik seda praegust liiga suureks jäänud Pargi tänava maja renoveerida.

Koolibuss

Selleks, et tagada parem liikumina valla keskuse ja kaugemate piirkondade vahel oleme saanud volikogult loa uue koolibussi soetamiseks. Vajadus selle järele on juba nüüd, enne koolireformi.

Hea koostöö on meil transpordimurede lahendamiseks ka Ida-Viru ühistranspordikeskusega.

Andrea Eiche, Lüganuse vallavanem

Nädalalehe Panorama lisakommentaar:

Lüganuse Vallavalitsus korraldas 3.märtsil veebikeskkonnas avaliku arutelu valla haridusvõrgu korrastamise teemal. Cumulus Consulting OÜ poolt valminud analüüsist tegi ülevaate Mihkel Laan, oma kogemusi jagas Järva-Jaani Gümnaasiumi direktor Raigo Prants. Osalejatel oli võimalus analüüsi ja valla edasise tegevussuuna kohta arvamust avaldada ja küsimusi esitada.