Minister Jaak Aab: näen esimest korda väljavaadet Ida-Virumaa probleemide lahendamiseks

530 Views
Panorama

5. märtsil Narvas toimunud seminaril Rohepööre ja Ida-Virumaa tulevik tõdeti, et eelkõige on üleminek kliimaneutraalsele majandusele võimalus lahendada piirkonda pikka aega vaevanud probleeme ning tuua uut arenguperspektiivi.

Rahandusministeeriumi ja Euroopa Komisjoni Eesti esinduse õhisses pressiteates on toodud riigihalduse ministri Jaak Aabi sõnad: „Investeeringutoetuste maht, mis seoses õiglase üleminekuga järgmise seitsme-kaheksa aasta jooksul Ida-Virumaale tuleb, on märkimisväärne. Näen esimest korda väljavaadet, et Ida-Virumaale, kes on 1990. aastatest töötuse probleemiga maadelnud, avaneb nüüd reaalne võimalus seda põhilist probleemi päriselt lahendama asuda. Piirkonda tuuakse uusi ja paremini tasustatud töökohti, samas toimub inimeste ümber- ja täiendõpe liikumaks traditsioonilistest sekoritest nagu põlevkivitööstus, uutesse valdkondadesse ning sellega luuakse tulevikuperspektiiv ka noortele.”

Suure ulatusega muutused ei mõjuta üksnes põlevkivisektorit ja selle töötajaid, vaid piirkonda tervikuna. Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simsoni sõnul on õiglase ülemineku vahendid mõeldud just selleks, et Ida-Virumaal muutusi ellu viia. Lisaks otsesele rahalisel toetusele, on aga võimalik saada ka eksperttuge. “Eesti pole ainus, kes ülemineku väljakutsetele vastu peab astuma. Juba mõnda aastat tegutseb komisjoni toel platvorm, mis aitab regioone, mis on kivisöest loobumas. Oleme nüüd seda laiendanud ka pruunsöele, põlevkivile ja turbale ning ma väga julgustan Eestit sellega liituma,” rääkis Narvas toimunud seminaril Simson. „Meil on rohkelt näiteid, kus riigid Poolast Rumeeniani ja Saksamaast Tšehhini on saanud konkreetset abi muutuste läbiviimise ning uute võimaluste ja töökohtade loomise planeerimisel, olgu see energeetikas, tööstuses või turismisektoris. Usun, et Eestil oleks kasulik teiste kogemusest õppida ning uurida, kas ja millised lahendused võiksid toimida ka siin.”

Õiglase ülemineku protsess on ellu kutsutud võimaldamaks piirkondade ja inimeste toimetulekut sotsiaalsete, tööhõive, majanduslike ja keskkonnamõjudega, mis kaasnevad Euroopa Liidu 2030 kliimaeesmärkidega ning eesmärgiga saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050.

Mõned näited 339,7 mln euro jaotusest Ida-Virumaal:

– Ettevõtluse investeeringute toetus (sh tööstus) – 153 mln eurot;

– Ettevõtluse teadmus-mhukuse kasvatamise toetus (sh teadus.arenguprojwktid, laborite arendamine) – 50 mln eurot;

– Ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused ja taristu – 25 mln eurot;

– Väikeettevõtluse toetus – 15 mln eurot;

– Töölt-tööle liikumise ning töötajate umber-profikeerimise toetused põlevkivisektorite töötajatele – 5 mln eurot;

– Täiendkoolituse mahu suurendamine – 25 mln eurot;

– Kaugkütte lahti sidumine põlevkivist – 20 mln eurot;

– Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskonna-probleemide lahendamine – 10 mln eurot;

– Sotsiaal- ja terviseteenuste arendamine – 5 mln eurot;

– KOV investeeringud – 15 mln eurot;

– Piirkondlike algatuste toetus – 16,7 mln eurot.

Larissa Kaljurand