Sillamäe 14-aastane neiu esindab Eestit Tokio olümpiamängudel

552 Views
Eneli Jefimova

Olümpiamängud 2021 Tokios on vaieldamatult selle aasta spordimaailma tippsündmus. Isegi siis, kui me ei ole aktiivsed spordisündmuste jälgijad, on tippsportlaste nimed meile hästi teada. Sillmäelt pärit noorest ujujast Eneli Jefimovast on viimastel kuudel saanud meediakangelane. See tähelepanu on seotud suurepäraste võistlustulemuste ja „olümpiapiletiga”. Nädalaleht Panorama vestles Eneli ja tema ema Svetlana Denissenkovaga.

Eneli ema Svetlana Denissenkova töötab Sillamäe spordikompleksis. Siin  tegi 4-aastane  Eneli oma esimesed treeningud. Ujumisest oli siis asi veel kaugel. Alustati tennisega, kuid siis selgus, et väikesel tüdrukul jääb puudu löögi tugevusest. Siis asus Eneli kergejõustikusaali, aga siin tuli ilmseks, et joosta Eneli üldse ei soovinud. Lühemat aega tegeleti male ja aeroobikaga. Katsetati kõikide nende sportimisvõimalustega, mida Sillamäe spordikompleks väikestele lastele pakub. Kaks aastat lemmikspordiala otsinguid lõppesid ujulas. Nüüd on 14-aastane Eneli Jefimova Eesti ujumisspordi tipus. Igapäevaste koolitundide juurde kuulub ettevalmistus Tokio olümpiamängudeks.

Kaks aastat tagasi tuli Enelil ja tema emal teha keeruline valik – kas jätkata treeningute ja võitlustega Sillamäe spordielu tasandil või siirduda Tallinnasse, kus juba uue treeneri juhendamisel alustada tippsportlase karjääri. Svetlana Denissenkova märgib, et üheks mõjuvaks põhjuseks oli nö suure vee puudumine Sillamäel. Ema jaoks oli tütar Eneli harjumine Tallinna eluga üpris keeruline. Sillamäel oli kõik käe-jala  juures –  kool, ujula, staadion ja kodu. Tallinnas peab elama õpilaskodus ja treeningpaigani on ligi 20 minutit bussisõitu. Praegu pandeemia ajal sõidutab Enelit trenni ja tagasi tema treener Henry Hein.

Loogiline, et ema oli mures, kuidas laps suure linnaga harjub ja kuidas suudab oma elu iseseisvalt korraldada. Vestluses Svetlana Denissenkovaga kõlasid mitmel korral tänusõnad treeneri aadressil. Treener Henry Hein kureerib treeninguid ja hoiab silma peal Eneli kooliasjadel. 

Eneli ise arvab, et Tallinna elul pole viga midagi. Tekkisid uued klassiõed, sõbrannad ja tiimikaaslased. Treeningute graafik on selline, mis võimaldab puhkepäeval sõbrannadega jalutamas käia. Siis ei puudu ka midagi magusat. Treener ei poolda eriti Eneli kommiarmastust, kuid päris keeldu ka pole sisse seatud.

Eneli tavaline päev jaguneb harilikult kaheks osaks. Päeva esimeses pooles on koolitunnid. Eneli õpib hästi, tema lemmikained on matemaatika ja vene keel. Naljatades ütleb Eneli, et kehalise kasvatuse tundidest on tal luba puududa. Eelmisel  aastal olid tal tunnistusel ainult viied. Lisaks tuli kooli poolt kiituskiri. Sama õpitulemust soovib saavutada noor sportlane ka sellel õppeaastal, seda vaatamata aktiivsetele treeninglaagritele, võistlustele ja nüüd veel ka olümpiamängudeks ettevalmistamisele. Eneli tööpäeva teine pool ongi olümpiatreeningutele pühendatud. Vahetult enne võistlusi ja võistlusreise elugraafik muutub. Samas märgib ta, et 24/7 ta ujulas ei veeda.

Palusime Enelit nimetada need riigid, kus ta juba on võistlustel või treeninglaagrites käinud. Läti, Leedu, Venemaa, Soome, Valgevene, Taani, Rootsi…. Siis läks meenutamine sassi.

Jaapanis pole Eneli kunagi käinud, isegi nii kauget lennureisi pole tal kunagi varem olnud.

Eneli ema Svetlana mainib, et tütar suhtub võistlustesse ülimalt rahulikult. Pole vahet, kas peab seisma kõrvuti mõne maailmakuulsa sportlase või rekordiomanikuga. Siis kui teised poseerivad fotograafidele ja vastavad ajakirjanike küsimustele, püüab Eneli kiiresti lahkuda. Samas peab suurenenud meediahuviga harjuma. Svetlana Denissenkova ütleb, et nüüd hakkasid kõik perekonnaliikmed järsku suurteks meediaväljaannete lugejateks. Kodus lõigatakse välja kõik lehelood, kus Enelist kirjutatakse. Eneli ise on juba veidi kriitiline ajakirjanike suhtes. Kõik esitavad sarnaseid küsimusi, ütleb noor meediakangelane.

Küsisime Enelilt, miks on nii, et üks tugev sportlane saavutab parema tulemuse, kui seda suutis sama hästi võistluseks ettevalmistanud teine hea sportlane? Eneli vastus näitas, et iseseisev elu, suhtlemine oma ala tippsportlastega ja treeneri tarkus on vilja kandnud. Tema arvates mõjutab võistluse tulemust vaimne häälestatus, emotsionaalsus ja füüsiline ettevalmistus. Spordisündmuste jälgijad kindlasti nägid, et Eneli võib olla väga emotsionaalne, seda vaatamata ema ütlusele rahulikust iseloomust. Eneli silmad olid täis õnnepisaraid, kui ta nägi võistlustablool oma tulemust viimasel rahvusvahelisel võistlusel Rootsis, kus ta saavutas esimese koha 100 meetri rinnuliujumises. Koos võiduga tuli ka Eesti rekordi purustamine. Kuid kõige tähtsamaks oli teade, et nüüd on „olümpiapilet” taskus.

Noorel sportlasel on aastatega kogunenud kena kogu teenitud medaleid. Eneli ütles, et kõik medalid on hoiul kahes karbis tema Sillamäe kodus. Kahjuks saab ta kodus käia ainult üks kord 2-3 kuu tagant. Mõned korrad saab ema tütrega kiirelt kokku Tallinna koolimaja hoovis või ujula ukse juures.  Selline on juba aktiivse sportlase elu oma kodust ligi 200 km kaugusel. Siin on ema ja tütre hinnangud Tallinna elu kohta täiesti erinevad. Emal tuleb meelde, et vahest kuuleb telefonivestluses tütrega koduigatsuse tooni. Eneli aga ütleb naerdes, et koduigatsusest aitavad üle saada treener, toetusgrupi kaaslased ja klassiõed. Eneli on tänulik kõikidele, kes teda Tallinna elus aitavad. Koos treeneriga on juba arutatud edasiõppimise võimalusi mõnes Tallinna gümnaasiumis, kus õppetöö võimaldaks jätkata ujumistreeningute ja võistlustel osalemisega.

Gümnaasiumiklassideni on Enelil veel paar aastat aega, aga Tokio olümpia on silmnähtavalt lähedal. Küsimusele, kas ta teab, milline on tema parima tulemuse ja olümpiarekordi vahe, vastas Eneli eitavalt. Tema arvates on palju tähtsam see, millise tulemuse just tema nendel tähtsatel võistlustel suudab saavutada. Eks siis on näha, kuhu võistlustabloo tema nime asetab. Meie aga teame, et viimane saavutus Rootsis võrreldes eelmiste olümpiamängudega asetaks Eneli kuuendale kohale. Enne olümpiamänge peab Eesti noor tippujuja näitama head tulemust Euroopa meistrivõistlustel ja Euroopa juuniorite  meistrivõistlustel.

Vestluse lõpetuseks küsisime, et mida soovitakse ujujale enne starti. Jahimehele soovitakse kivi kotti, autojuhile – nael kummi. Eneli näitas siin oma nooruslikku huumorimeelt. „Kloori silma ärge soovige. Sellega olen juba harjunud”, kõlas neiu vastus.

Soovime Eneli Jefimovale jõudu 8. klassi edukaks lõpetamiseks ja palju läikivaid medaleid rahvusvahelistel võistlustel.

Jana Kuiv